Bonn ja Pariis sepitsevad salaplaani
Paljud rahaliidu arvustajad on väitnud, et EMU on üksnes esimene samm kaugelemineva integratsiooni teel, mida poliitikud avalikult ei taha tunnistada.
Äsja kinnitas uudisteagentuur Direkt, et Euroopa komisjoni majandusvoliniku Yves-Thibault de Silguy juhtimisel valmib peatselt uurimus EMU mõjust riikide majanduspoliitikale ning kus uuritavateks valdkondadeks kapitalimaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks ja isegi sotsiaalkindlustus.
Ajalehel The Independent on andmeid, et Saksamaa, Prantsusmaa ja veel mitu riiki on valmis ühtlustama kogu finantspoliitika, sh ka tulumaksud. Ning tihendama politsei- ja immigratsioonialast koostööd. Ajalehe andmetel tahetakse juunis Amsterdamis vastuvõetavas lepingus esitada riikide koostöö uus paindlikkusmääratlus, mis võimaldaks asjaosalistel riikidel süvendada integratsiooni neis valdkondades, ilma et teised riigid saaksid seda vetoõigusega takistada.
Prantsusmaa ja Saksamaa leiavad, et selline paindlikkus on Amsterdami lepingu võtmeküsimusi. Nad peavad seda hädavajalikuks, kui EL tahab jääda efektiivseks ka pärast ida poole laienemist.
Paindlikkus oli üks tähtsam teema ka eile Brüsselis peetud ELi välisministrite selle aasta kohtumisel. See tähendab meetodi väljatöötamist, mis võimaldaks eri riikidel otsustada, missuguste Euroopa lepingutega nad soovivad ühineda varem, millistega hiljem. Sellega kaasneks riikide integratsiooni ebaühtlus, millega osa riike ei taha leppida.
The Independent kirjutab, et paindlikkuse abil soovivad need riigid täpsustada kaudsete maksude reegleid ja alustada muude maksude ühtlustamist kohe pärast rahaliidu teket.
Kavandatavast integratsioonist kavatsetakse esialgu välja jätta kalandus-, kaubandus-, veondus- ja konkurentsipoliitika.
Inglise ajalehe andmetel ei ole Briti valitsust kavandatavast koostöö tihendamisest informeeritud, mis võib suurendada Briti valitsuse vastuseisu ELi integratsioonile veelgi.
Briti opositsioonilise tööerakonna liider Tony Blair ütles intervjuus ajalehele Financial Times, et ta ei poolda osa riikide paindlikku integratsiooni. «Kõige tähtsam on, et Euroopa jätkaks koostööd ühtsena,» toonitas ta.
Saanud kuulda ELis tehtavatest maksude ühtlustamise uuringutest, tõdes Rootsi peaminister Göran Persson: «See kinnitab minu kartusi, et Euroopa rahaliit toob kaasa riikideülese ühtse finants- ja maksupoliitika, mille tulemuseks on edaspidi täiesti uus Euroopa poliitika.»
Ka Rootsi rahandusminister Erik Åsbrink oli seisukohal, et maksupoliitika on iga riigi siseasi. Kui aga tuleks kõne alla selle ühtlustamine, siis peaksid selles osalema kõik ELi 15 liikmesriiki ja mitte ainult väike riikiderühm, arvas ta. DI