Maksumaksjad nõuavad määruste tühistamist

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Määrus tabab tema sõnutsi raskemini suuri ettevõtteid, mille ajalugu algas nõukogude ajal. «Kui põhivarad alla hinnata, vähenevad oluliselt suurettevõtete amortisatsioonieraldised. See aga suurendab nende maksustatavat tulu,» rääkis Kärsna.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt märkis, et ettevõtete tulumaksubaas ei suurene. «Määruse oponendid on ilmselt segi ajanud raamatupidamise ja maksunduse,» lausus Hunt. «Need määrused maksustamist ei puuduta.»

Maksumaksjate liidu aseesimees Vello Vallaste tõi näiteks ühe Tallinna tehase põhivara maksumuse, mis väheneks 7 miljonilt kroonilt 4 miljonile. Saadud vahe pealt, 3 miljoni krooniselt põhivara maksumuselt, on võimalik maha arvata 40% amortisatsiooni, mistõttu tulust maha arvatav maksuamortisatsioon väheneb 1,2 miljonit krooni. Riigikassasse tuleb selle pealt maksta 300 000 krooni tulumaksu.

«Allahindluse tõttu väheneb ettevõtte netovara 3 miljoni krooni võrra. Mõni ettevõte võib sattuda pankrotiseisu,» rääkis Vallaste. «Väiksemad ettevõtted võivad avastada, et nende netovarast ei piisa enam äriseadustikuga ette nähtud aktsiakapitali katteks.»

Maksumaksjate liidu hinnangul lubavad määrused põhivara ümberhindluse reservi arvel suurendada bilansis ettevõtte eelmiste perioodide kasumit ja terve allahindluse summa maksuvabade dividendidena välja võtta.

Vallaste sõnul võib määruse taga näha ka nende tulevaste erastajate selgitustööd, kes soovivad osta infrastruktuuriettevõtete aktsiaid võimalikult soodsalt ega ole huvitatud ümber- ja üleshinnatud vara eest suurte summade maksmisest. «Miks peaksid raudtee või elektrijaamade ostjad maksma ümberhinnatud vara eest, kui gaasifirma aktsiate hind oma poiste jaoks tuletati vara omaaegse rubla väärtuse alusel?» viitas Vallaste mõne aasta tagusele Eesti Gaasi aktsiamüügile.

Eelmise aasta novembris välja antud ja 31. detsembril korrigeeritud määrus kohustab bilansis kogu põhivara, välja arvatud hooned ja rajatised, kunagisele soetusmaksumusele tagasi hindama. Ühtlasi peavad ettevõtted määruste kohaselt kandma põhivara ümberhindluse reservi eelmiste perioodide jaotamata kasumi kirjele.

Andres Hunt rahandusministeeriumist selgitas, et 1994. aasta jaanuaris jõustunud tulumaksuseaduse rakendusjuhendis on öeldud, et maksuamortisatsiooni tabelis võetakse põhivarade aluseks nende soetamismaksumus.

«Määrused seda tabelit ei korrigeeri,» selgitas Hunt. «Maksuamortisatsiooni tabelis amortiseerub põhivara edasi nii, nagu tulumaksuseadus ette näeb.»

Ettevõtluskooli EMI EWT direktor Tiit Tammemägi rõhutas, et ettevõttesisene põhivara ümberhindamine ei muuda maksude koha pealt midagi. «Raamatupidamises rakendatav põhivarade kulumi arvestus erineb reegilina tulumaksuseaduse kulumi arvestusest,» lausus Tammemägi.

Maksumaksjad nõuavad määruste tühistamist

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised