20. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Sortsid hakkavad vastu

Novembris, pärast võimu ja-gamist Tallinna linnavolikogus, hoiatas Äripäev tallinlasi linna- ja linnaosade valitsustes pesitsevate sortside eest, kelle mõjuvõim kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel vastupidiselt loodetule hoopis tugevnes. Ametikõrgendust sai näiteks transpordiameti juhataja Kalev Kallo ja ametisse jäi edasi kesklinna valitsuse vanem Jüri Ott.

Toimetus kutsus siis tallinlasi üles kasutama kõiki seaduse poolt lubatud vahendeid, et sortsid Tallinna linnavalitsusest välja löödaks. Nii üllatav kui see ka pole, haaras üleskutsest kinni vastne linnapea Robert Lepikson, kes osales kohalikel valimistel ühises nimekirjas koos enamiku sortsidega.

Kas ta tõesti oli nii naiivne ja arvas, et koos linnapea tooliga saab ta endale ka võimu Tallinnas ja et sortsid jäävad vaikselt pealt vaatama, kuidas erakonnakaaslane nende võimu ja mängumaad piirab. Oma naiivsuse tõttu seisab Lepikson nüüd vastamisi koonderakondlasest Tallinna peasortsi Jüri Otiga ning vaidleb ajakirjanduse vahendusel selle üle, kellele kuulub võim Tallinna linnas (sh ka kesklinnas).

Muudatused, mida Lepikson üritab linnavalitsemises teha, on positiivsed. Meer on saanud aru, et raha raiskamise ja korruptsiooni vähendamiseks tuleb piirata linnaametnike tegevust linnaraha kulutamisel. Samuti tuleb maksimaalselt erastada linnale kuuluvad hooned, maa ja ettevõtted.

Linna tegelike võimumeeste ülesärritamiseks piisas sellest, kui linnavalitsus otsustas linnaosade omatulust suunata 60 protsenti linna eelarvesse. See otsus puudutab kokku umbes 50 miljonit krooni, mille kulutamisel olid linnaosade valitsustel seni vabad käed.

Selleks, et ohjad jälle tugevamini pihku haarata ja perutav linnapea maha rahustada, pöördus Ott kõigepealt avalikkuse poole ja teatas, et kui tema võimu rahajagamisel piiratakse, siis ei ehita enam keegi lastele mänguväljakuid ja ei toesta Toompea müüri.

Kurtmisest aga abi ei olnud ja nii otsustas Ott võitluses linnapeaga sõnadelt tegudele minna ning valmistas ette korraldused, mille kohaselt tõstetakse kesklinnas asuvate kultuuriobjektide ja riigiasutuste rendihinda 200 kroonini ruutmeetri eest.

Kuna Ott on ettevõtlussõbralik (õigem oleks öelda mõnede ettevõtete sõber), siis ei puuduta rendihindade tõus osa kesklinnas tegutsevaid eraettevõtteid.

Valitud ettevõtjatele rendib Tallinna linn vanalinnas bürooruume keskmiselt 36 krooni ruutmeetrilt. Mõne sortsi väga heal sõbral on aga erinevaid veenmisvahendeid kasutades õnnestunud oma büroo ruutmeetri rendimäär kaubelda isegi 1,5 krooni peale.

Kuna kõik sõbrad bürooruume Tallinna kesklinnas ei vaja, siis on teistel valitud ja silmapaistavatel linnakodanikel Jüri Oti abiga õnnestunud kesklinnas korter ärastada. Linnavolikogu revisjonikomisjoni andmetel on ühe kindla skeemi järgi kesklinnas ärastatud vähemalt 181 korterit. Paarkümmend nendest korteritest on endale saanud erinevate erakondade poliitikud.

Jüri Ott on hea näide ametnikust, kes linnavara oskusliku haldamisega on teinud õnnelikuks paljud tuntud ettevõtjad ja poliitikud. Tänutäheks seisavad nad nüüd hea selle eest, et õnn ei kaoks ka sõber Oti õuelt ja et peasortsi valitsemisaeg kestaks võimalikult kaua.

Jaga lugu:
Hetkel kuum