22. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Praamiliiklus saartele erakätesse

Teede- ja sideministeeriumi nõuniku Väino Soonikese ütlusel peaksid 1994. aastal ASi Tallinna Sadam sadamate ja ASi Eesti Merelaevandus laevade baasil moodustatud Saarte Liinide erastamise tingimused ja tähtajad selguma paari nädala jooksul.

Praegu väljakäidud erastamise põhimõtete kohaselt jäävad vähemalt esialgu sadamad, kuhu omavalitsused ei suuda piisavalt investeerida, riigile. Müüki pannakse vaid praamid koos liinide ja investeerimiskohustustega.

Ühe võimalusena on teede- ja sideministeeriumi kantsler Ruth Martin välja käinud võimaluse, et riigile jäävate sadamate haldamiseks moodustatakse Hiiumaal ja Saaremaal eraldi aktsiaseltsid.

Hetkel kuulub Saarte Liinidele Kuivastu, Virtsu, Roomassaare, Rohuküla, Heltermaa ja Sviby sadam.

Saarte Liinid on juba pikemat aega plaaninud sadamate rekonstrueerimiseks Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt (EBRD) laenata 100 miljonit krooni. Laenu edasine saatus selgub loodetavasti 1998. aasta eelarve menetluse käigus, sest 100miljonilise laenu puhul peab riik omalt poolt leidma sadamate jaoks kuni 50 miljonit krooni.

Müüdavate praamide hind ei tohiks Soonikese väitel eriti kõrgeks kujuneda, sest tegu on vanade ja amortiseerunud alustega, mis on mõttekam müüki panna investeerimiskohustusega -- nad lähitulevikus uuemate vastu välja vahetada.

Päris uue praami ostmiseks hetkel kellelgi ilmselt raha pole, sest uus praam maksab kuni 150 miljonit krooni. Skandinaaviast kasutatud praami ostmine läheks maksma 20 kuni 30 miljonit krooni.

Saare maavanem Jüri Saar sedastab maavalitsuse seisukohta, mille kohaselt jäetakse sadamad erastamise käigus riigi omandisse ja müüakse vaid praamid.

Saare ütlusel on Saarte Liinide erastamise puhul tegemist selles mõttes omanäolise erastamisega, et kui tavaliselt eeldab erastamiskonkursi võitmine maksimaalselt kõrge hinna pakkumist, siis antud hetkel tuleb asja vaadata investeerimiskohustuse seisukohalt.

Saar hoiatab, et seoses Saarte Liinide erastamisega ja uuemate praamide saabumisega liinile on suur tõenäosus, et praamiteenuste hinnad hakkavad tõusma.

Saare sõnul on 1994. aastal moodustatud Saarte Liinide puhul tegemist ikkagi ajutise lahendusega enne ettevõtte erastamist. Siiani on arusaamatu, miks firma erastamisega juba mitu aastat venitatud on, ütleb Saar.

Sadamad tuleb varem või hiljem niikuinii ümber ehitada, sest uuemad lääne praamid on veidi teise ehitusega kui vene praamid, pooldab Saar EBRD-lt taotletava 100miljonilise laenu võtmist.

Mõned nädalad tagasi saabus teede- ja sideministeeriumisse kiri, milles teatatakse, et saarlased ei soovi enam Roomassaare sadamat munitsipaliseerida. Kirjale on alla kirjutanud RASi Saarte Liinid peadirektor Ants Tammleht ja maavanem Jüri Saar.

Otsuse sadama munitsipaliseerimise kohta tegi eelmine linnavolikogu sügisel ning erastamisagentuurilt mingit vastuseisu polnud, kuid uus volikogu on protsessi peatanud.

Soonikese väitel kirjutavad Saar ja Tammleht, et Kuressaare linn on nõus võtma Roomassaare sadama munitsipaalomandisse vaid juhul, kui riik eraldab sadamale 14,1 miljonit krooni. Kiri väidab, et Kuressaare linnal puuduvad vahendid isegi sadama käigushoidmiseks, rääkimata investeeringute tegemiseks.

Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi sõnul on Roomassaare sadamast loobumise põhjus see, et sadama lõplikuks väljaehitamiseks oleks vaja ligi 15 miljonit krooni, mida aga linnal pole. Lisaks töötavat sadam kahjumiga ja seega ei suudeta ka sealt vajalikke summasi saada.

Saarte Liinide erastamisfavoriidiks peetakse Saarte Liinidelt praame rentivat ja operaatortegevust korraldavat Saaremaa laevakompaniid.

Saaremaa laevakompanii juhatuse esimehe Vjatseslav Leedo sõnul sõltub firma osavõtt erastamisest sellest, milliseks kujunevad erastamistingimused.

Me ei osale Saarte Liinide erastamisel kindlasti siis, kui praamide eest nõutakse liiga kõrget hinda või kui erastajale tahetakse peale suruda vastuvõetamatuid kohustusi, märgib Leedo. Samas lisab ta, et aktsepteerib seisukohta, mille järgi, kohustatakse erastajat säilitama seniseid liine saarte ja mandri vahel.

Leedo sõnul on õige ka ettepanek, et erastamiskonkursi võitja kohustub mingi aja jooksul praamid uuemate vastu välja vahetama.

Saaremaa laevakompanii lõpetab ka ise hetkel rootslastega kahe uuema praami ostmise läbirääkimisi. Leedo väitel on tegu ligi kakskümmend aastat vanade praamidega, mis on praegu mandri ja saarte vahel sõitvatest üle kahe korra suuremad, mahutades näiteks senise 40 auto asemel sada.

Praegu rendib Saaremaa laevakompanii Saarte Liinidelt kaheksat praami, mis võeti rendile paar aastat tagasi kümneks aastaks.

Vohulaiu kapten Vello Salusoo on kindel, et pärast erastamist hakkab uus omanik rakendama kokkuhoiupoliitikat. Lisaks võib praamide väljavahetamine kaasa tuua mõningaid vallandamisi, sest praamid on ökonoomsemad ning ei vaja nii suurt meeskonda kui praegused praamid, ennustab Salusoo.

Kõrgelaiu kapten Peeter Murik seevastu ei usu oma sõnul, et pärast Saarte Liinide erastamist midagi eriti muutub. Ka edaspidi püsib praamiliiklus dotatsioonide najal või siis tuleb uus omanik vaevalt ots otsaga kokku, märgib ta.

Eriti kindel on doteerimise vajadus juhul, kui jätkatakse vene amortiseerunud praamidega, mis vajavad pidevalt remonti ja võtavad väga palju kütust, lisab Murik.

19. märtsil toimub Kuressaares nõupidamine, kus hakatakse arutama, kas ja millal hakatakse Suure väina silda ehitama.

Saare maavanem Jüri Saar peab kahetsusväärseteks väiteid, mille kohaselt pole praamiliiklusesse mõtet enam suuri investeeringuid teha, sest pärast silla ehitamist kaob praamide järele vajadus.

Kui lähiajal ka otsustatakse silla ehitamise kasuks, on selle rajamine pikk protsess, mistõttu sõidavad praamid kindlasti vähemalt kümme aastat veel, toonitab Saar RASi Saarte Liinid lähenevat erastamist silmas pidades.

Jaga lugu:
Hetkel kuum