Kesk-Euroopal on juba praegu tugev Saksamaa pitser. Riik on piirkonna suurim investor ning peamine doonorriik. Saksamaa arvele langeb enam kui pool ELi kaubandusest kaheteistkümne liikmestaatust taotleva idabloki riigiga.
Koos T?ehhi, Ungari ja Poolaga moodustab Saksamaa Euroopa südames tugeva ühenduse 140 mln elaniku ning 2,4 triljoni dollarini ulatuva SKTga.
Bonni poliitikud rõhutavad, et Ida- ja Lääne-Euroopa integratsioon nii nagu Euroopa rahaliit on eelkõige Euroopa kui terviku hüvanguks. Samas on selge, et enim on sellest võita Saksamaal.
Saksamaa, millel on pikim piir endiste idabloki riikidega, ei taha oma piiri äärde halli ebastabiilset tsooni. Berliin on Poola piirist vaid 60 km kaugusel. Kesk-Euroopa NATOsse toomine võimaldaks Saksamaal end ümbritseda sõbralike riikidega.
Olulisem aga kui julgeolekukaalutlused on Saksamaa majandushuvide kaitsmine piirkonnas, mis ostab aastas 30 mld dollari eest Saksamaa kaupu ning tagab Saksa tööstusele odavad tehased ning tööjõu.
USA pank JP Morgan ennustab, et tänavu langeb Saksa ekspordist Kesk-Euroopa arvele 10% ning piirkond tagab neljandiku prognoositud 6% ekspordikasvust. 30% peaaegu iga Kesk-Euroopa riigi impordist tuleb Saksamaalt.
Majandussidemete arenemisele aitab kaasa Saksa pankade filiaalide avamine Kesk-Euroopa riikides, mis sillutavad teed Saksa ettevõtetele. Saksamaa tehnoloogia ja Kesk-Euroopa madalad kulud tagavad arvestatava sünergiaefekti, andes Saksa ettevõtetele eelised Lääne-Euroopa konkurentide ees. Ühisettevõtteid on ainuüksi Ungaris rajatud üle 6000.
Kesk-Euroopa riigid on majandusedu eest omakorda tänu võlgu Saksamaa integratsioonistrateegiale. Püüd pääseda lääne organisatsioonidesse on nõudnud jõupingutusi inflatsiooni ja eelarvedefitsiidi kontrollimiseks ning stabiilse kasvu kindlustamiseks. Ühise julgeoleku väljavaated summutavad etnilised pinged.
Ungari on sõlminud kokkuleppe Rumeenia ja Slovakkiaga Ungari vähemuse õiguste kaitse osas. 21. jaanuaril sõlmitud lepinguga lahenesid pinged Saksamaa ja T?ehhi vahel sudeedisakslaste küsimuses.
Samal ajal kui Saksamaa mõjuvõim Kesk-Euroopas suureneb, süveneb lääneriikide rahutus. Prantsusmaa kardab oma positsioonide nõrgenemist; Itaalia, Hispaania ja Portugal aga abiraha vähenemist ELi kassast.
Nii valuutaliit kui NATO laiendamine teenivad enim Saksamaa kui ühegi teise riigi huve. Pärast rahaliidu loomist ei tarvitse Saksamaal enam muretseda, et teised riigid devalveerivad oma valuutat hinnaeelise saamiseks. Pragmaatilistel kaalutlustel tuleb Saksamaale odavam Kesk- ja Ida-Euroopa liita Euroopa Liidu ja NATOga, kui jätkata uute laenude andmist.
Saksamaa tegutseb jälle suurriigina. Jääb vaid loota, et seekord heasoovlike kavatsustega. BW
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.