4. veebruar 1997
Jaga lugu:

Erastamiskava jõustus vaatamata vastuseisule

«Ehkki ma ise sellisel seisukohal ei ole, võib tõesti tekkida küsimus, miks ei võiks näiteks RE Eesti Energia erastamisega paar aastat oodata,» võttis Leimann kokku osa valitsuse liikmete vastuseisu erastamiskavale. Leimanni sõnul saab erastamiskava kohaselt asuda riigi osaluse müümisele umbes 80 ettevõttes või äriühingus.

Suurem rõhuasetus on sellel aastal ettevõtete juurde kuuluva maa erastamisel, kinnitas Leimann. «Ettevõtte tõeline väärtus on koos maaga, mitte vallasvarana,» lisas ta.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on öelnud, et agentuur soovib sellel aastal lõpule jõuda kõigi nende ettevõtete erastamisega, mille puhul on see poliitiliselt võimalik.

Valitsuse istungi päevakorras olid ka RE Eesti Energia ja ASi Eesti Põlevkivi erastamiskava, kuid selle küsimuse otsustamine lükati edasi. Leimann ütles, et nii Eesti Energia kui Eesti Põlevkivi erastamiskava suhtes võttis valitsus kohe vastu otsuse, et need on valitsuses kahel lugemisel. «See on väga keeruline erastamine, mille kogemus meil puudub ja tegelikult on neid kogemusi kogu maailmas vähe,» rääkis Leimann.

Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg ütles, et Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia erastamiskava kohta seisukoha andmise edasilükkamine on põhjustatud ka vajadusest selgitada, milline on riigikogu suhtumine riigile strateegiliselt tähtsatesse objektidesse.

«Eesti Energia puhul kirjutasime erastamiskavasse elektrijaamade ja põhivõrgu kohta, et need erastatakse vastavalt riigikogu ja valitsuse koostatud kavale,» lausus Hamburg. «Riigikogu tõenäoliselt seda otsust kahe nädala jooksul vastu ei võta, aga üldise hinnangu saab välja selgitada koos fraktsioonide esindajatega.»

«Ega meil tormata kuhugi ei ole,» väitis Hamburg. «Ega me millegagi lisaks Eesti Energiast juba eraldatud firmade autobaasile, ehitusettevõttele ja Läänemaa ning Narva elektrivõrgule erastamiskava vastuvõtmise järel teoreetilielt alustada ei saa.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum