Kui tootja ostab välismaalt materjale, siis tuleb tal nende Eestisse importimisel tasuda riigipiiril koheselt käibemaks ostetud kaubalt. Ekspordiks toodetud kaubale on seadus kehtestanud nullprotsendilise käibemaksu, ehk teiste sõnadega on ettevõttel eksporttoodangu arvel võimalik tootmiseks kulunud materjalide ostmisel riigile makstud käibemaks tagasi saada.
Selleks on vaja esitada iga kuu 20ndaks kuupäevaks eelmise kuu käibedeklaratsioon, mille alusel kannab maksuamet 30 päeva jooksul ettevõtele tagastamisele kuuluva käibemaksu üle. Seega käsutab riik tuntavat osa eksportija käibest kuni 50 päeva omatahtsi.
Iga kuu on käibest seetõttu ligi 4 miljonit krooni väljas, nendib Püssi puitlaastplaaditehase juhatuse esimees Rein Kuusmik.
Eelmise aasta jooksul oleme eksporditehingute sooritamiseks stabiilselt krediteerinud Eesti Vabariiki 3,6 miljoni krooni ulatuses, lisab ta. Püssi vabrik ekspordib üle kahe kolmandiku oma toodangust. Ettevõtte käive kasvas eelmisel aastal ligi 60 miljonit krooni, jõudes 263 miljoni kroonini.
Kreenholmi Valduse ASi käibest hoiab kehtiv maksuseadus iga kuu kuni 8 miljonit krooni väljas, räägib Eesti suurima tekstiiliettevõtte tegevdirektor Meelis Virkebau.
Samas on firma arengut pidurdanud tõsiasi, et vajalikul hulgal käibekrediiti leidnud pole, tõdeb ta. «Tunneme pidevalt puudust kahe miljoni kroonisest käibekrediidist,» märgib Virkebau.
Tallinnas spordivahendeid tootva ASi HTM Sport finantsdirektor Tarmo Lepik teatab, et nende käibest kuni poolsada päeva riigi käsutuses olev summa on üsna kõikuv, keskmiselt poolteist miljonit krooni kuus. On kuid, kus summa on alla miljoni krooni, samas tuleb ette üle kahe miljoni krooniseid summasid, selgitab Lepik.
ASi Norma finantsdirektor Peep Pihotalo räägib, et neid ei puuduta probleem nii teravalt, sest maksuametiga on sõlmitud tasaarveldamise kokkulepe. Probleem tekib, kui tasutud käibemaks on suurem teistest tasaarveldamiseks kasutatavatest maksudest, tõdeb ta.
Suurettevõtted peavad probleemi äärmiselt tõsiseks ja aktuaalseks, käivete kiire suurenemine ja ekspordi osatähtsuse kasv on kehtiva seaduse tähtaegadega arveldamisel tekitanud käibevahendite puudujäägi miljonites kroonides.
Et töö seisma ei jääks, on ettevõtted sunnitud otsima asendusraha pangast. Käibekrediidi keskmine laenuintress on aga 15 protsenti aastas.
Ettevõtete käibest väljas olev raha on ilusasti rahandusministeeriumi käibes, iseloomustab olukorda Tarmo Lepik.
«Riik kasutab jõhkralt ettevõtete raha eelarve aukude lappimiseks,» ägestub ka Rein Kuusmik.
Ettevõtjate süüdistustega ei ole nõus rahandusministeeriumi värske kantsler, endine riigikassa peadirektor Agu Lellep. «Kõigepealt, kus on eelarve auk,» küsib ta. Lellepi väitel tuleb süüdistus eeskätt arvudega tõestada ja olukorda hoolikalt analüüsida.
«Äkki on riigi raha firmade käes rohkem, kui firmade raha riigi käes,» esitab ta kohe järgmise küsimuse. Kui eksportija krediteerib riiki, siis ka riik krediteerib mõningal juhul hoopis kohalikule turule tootjat, väidab Lellep
Käibevahendite nappides on ettevõttel valida, kas ta vähendab kulusid tootmiseks vajalike materjalide ja energia ostmiseks või peatab ajutiselt riigimaksude tasumise.
Esimesel juhul tuleb vähendada tootmist, mis omakorda hulga probleeme tekitab. Teine võimalus kindlustab üldjuhul viivised maksuvõlgade eest.
Arvestades Eesti negatiivset kaubandusbilanssi, leiavad ettevõtjad, et on viimane aeg lõpetada ekspordile orienteerunud tootjate arengu riiklik pidurdamine.
Eelmise nädala algul esitas Rein Kuusmik kirjalikult rahandusminister Mart Opmannile ja majandusminister Jaak Leimannile ettepaneku lühendada käibemaksu tagastamise tähtaega näiteks kolmele päevale.
Kuusmik paneb ka ette, et maksuamet hakkaks käibemaksu tagastamise 30 päeva lugema alates käibemaksu deklaratsiooni esitamise päevast, mitte järgneva kuu 20. kuupäevast.
Teised ettevõtjad toetavad probleemi tõstatamist, ent peavad pakutud lahendusi täna siiski ebareaalseks. Näiteks kolm päeva käibemaksu tagastamiseks tundub maksuametile täna üle jõu käivat, põhjendab Tarmo Lepik. «Maksuamet ei ole kunagi suuteline seda tegema,» lisab ka Peep Pihotalo Normast.
Lellepi sõnul on lähema paari aasta jooksul võimatu käibemaksu tagastamise tähtaega oluliselt lühendada.
Maksetähtaja lühendamine kolmekümnelt päevalt näiteks kolmele ei tule tema ütlusel aga kõne alla seetõttu, et maksuamet vajab aega firmade kontrollimiseks, räägib Lellep. Eelmisel aastal oli põhiline maksupetturlus käibemaksu tagastamine toimumata ekspordilt, põhjendab ta.
«Meie eesmärk ei ole maksupetturluse õhutamine, aga eksportija vaatab probleemi loomulikult oma mätta otsast,» teatab Lellep.
Käibemaksu deklaratsiooni esitamise alus on raamatupidamisseadus, kus tähtaeg on fikseeritud, selgitab Lellep probleeme käibemaksu tagastamise tähtaja lühendamisel. Muidugi võiks nõuda kuuaruande esitamist näiteks viiendal kuupäeval, aga seda enamik firmasid lihtsalt ei suuda, lisab ta.
Lellepi väitel võib tähtaegade lühendamine kõne alla tulla paari aasta möödudes. Tema sõnutsi ei võimalda täna kiiremat infotöötlust rahandusministeeriumi sidekanalid. «Me ei saa hüpata aasta-paariga arenenud infotehnoloogia maailma,» nendib Lellep.
Agu Lellepi sõnul ei venita maksuamet kunagi tagasimaksetega seaduses lubatud kolmkümmend päeva, vaid üritab tagasimakse ikka varem ära teha. Ootamatu pangaülekande tõrke korral tähendab iga päev üle seadusega lubatu maksuametile viiviseid, selgitab ta.
Samuti tõrjub Lellep süüdistuse käibemaksu deklaratsioonide läbivaatamise venitamise kohta väitega, et maksuamet teeb seda nii kiiresti kui võimalik. Ma ei ole nõus väitega, et raha on ettevõtete käibest väljas viiskümmend päeva, tegelik aeg on pigem poole võrra väiksem, võtab Lellep otsad kokku.
Samas väidavad ettevõtjad risti vastupidist. Viimasel ajal on küll tagasimaksmine läinud libedamalt, mistõttu hiljaks pole maksuamet jäänud, küll on aga venitatud viimaste päevadeni, räägib Tarmo Lepik HTM Spordist. Ka Rein Kuusmik jääb endale kindlaks, et kolmekümnest päevast pole juttugi, vaid riik kasutab eksportööride raha viiekümne päeva ringis.
Ministeerium peab mõtlema riiklikult ja vaatama probleemi kõiki tahke, nendib Agu Lellep. Olukorda peab hoolega analüüsima ja ühe ettevõtte pöördumise pärast ei saa küll seadusi muutma asuda, toonitab ta.
Erinevalt rahandusminister Mart Opmanni alluvatest on majandusministeerium seisukohal, et käibemaksu tagastamisega seotud probleem on väga tõsine.
«See on kõigi eksportööride probleem, nad ju finantseerivad riiki,» toetab ettevõtjaid majandusministeeriumi metalli- ja keemiatööstuse valdusgrupi juht Uno Nooni.
Lahendust ei osanud ta veel välja pakkuda. «Suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetud,» peab Nooni õigeks lahenduse otsimist pärast emotsioonide jahtumist.
Nüüd päevakorrale kerkinud probleemile analoogse murega pöördus aasta eest rahandusministeeriumi poole ka HTM Sport, meenutab Norma finantsdirektor Peep Pihotalo, kes siis HTM Spordis samal ametikohal oli.
HTM Spordi itaallastest juhid pakkusid välja sisseveetud materjalide käibemaksu tasumise asemel tolli kasuks pangagarantii, et samas väärtuses toodangut ka eksporditakse. «Idee ei leidnud aga rahandusministeeriumi heakskiitu,» tõdeb Pihotalo.
Rein Kuusmik lubab probleemi tõstatada ka suurettevõtjate assotsiatsiooni tänasel infopäeval.
Suurettevõtjad ei varjanud oma assotsiatsiooni loomise eesmärgina surve avaldamist poliitikutele Eestis soodsa majanduskeskkonna loomiseks. Eesti majandus on täna ülereguleeritud, on kinnitanud mitmed liitu kuuluvad ettevõtjad.
Kriitilise olukorra peaks riik suutma siiski kuidagi lahendada, loodab Meelis Virkebau Kreenholmist.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.