Hulgifirmad ajavad taga võlglasi
«Kord põhjendas üks väike hulgifirma oma pikka võlgnevust sellega, et neile pole ka veel makstud,» räägib Närska. «Tihtipeale aitab sellisel juhul vaid pankrotihoiatus.»
Jungenti finantsdirektor kinnitab, et firma on seni piirdunud ainult ähvardustega ja võlgnikega on toime tuldud ilma inkassofirmade abita.
Klientidega tegeleb esmalt müügiagent, kes käib vähemalt korra nädalas kliendi juures ja on seega tuttav firma olukorra ja inimestega, ütleb Närska. Müügiagent peab jälgima, et klient tasuks korralikult arveid, ja kui ta seda ei tee, tegema talle meeldetuletusi, jätkab ta.
«Kui mina või keegi teine Jungenti juhtkonnast läheks mingisse kauplusse võlgu sisse nõudma, kuuleks seal vaid suuri lubadusi, selja taga aga naerdakse pihku,» lausub Närska.
Kui selgub, et arve tasumisega viivitamise taga on tõsisem makseraskus, vabastame müügiagendi selle võlaga tegelemisest, lisab Närska. Ta ütleb, et siis hakkab selle võlaga edasi tegelema selleks spetsiaalselt palgatud inimene.
Võlglaste nimekirjad vaadatakse Alger Närska sõnul iga nädal kaks korda üle ja võlglased ei saa kaupa seni, kuni nad pole oma arveid tasunud.
Jungentil on kõigi oma klientidega sõlmitud leping, kus on ära näidatud maksetähtajad ja krediidilimiidid. Kliendileping sisaldab ka punkti, et kaup on Jungenti oma niikaua, kui selle eest pole makstud.
«Eriti pole me küll kauba tagasitoomist kasutanud,» tunnistab Närska. «Kui mõni pood hakkab minema pankrotti, kehtib kauba tarnijate vahel põhimõte, kes ees, see mees. Kui õigel ajal kohale ei jõua, polegi sealt enam midagi võtta.»
Teise hulgikaupleja, Abe Rahvusvahelise ASi finantsdirektor Anne Kallas rõhutab samuti kliendilepingute tähtsust. Uute klientide puhul püüab Abe nii palju kui võimalik uurida firma finantsaruandeid ja alguses müüakse kliendile kaupa vaid sularaha eest või ettemaksuna, räägib Kallas.
Kui lepingus märgitud maksetähtajast on möödunud seitse päeva, saadame kliendile meeldetuletuskirja ja hakkame arvestama viivist 0,25 protsenti päevas, seletab Kallas. Kui klient ka meeldetuletuskirjale ei reageeri, saadetakse kolme nädala pärast uus meeldetuletus koos hoiatusega, ütleb Abe finantsdirektor.
«Kui reageeringut ikka ei tule, alustame pankrotimenetlust või anname nõude võlgu sissenõudva firma kätte,» lisab Kallas.
Alates käesolevast kuust kasutab Abe Rahvusvaheline AS inkassofirma Intrum Justitia teenuseid. Kallase sõnul on praegu veel vara hinnata koostöö tõhusust.
Abe annab inkassofirmale üle vaid need nõuded, millega ta ise hakkama ei saa. «Näiteks, kui firma on lõpetanud tegevuse ja tema omanikega ei õnnestu kontakti saada,» selgitab Kallas. Tema sõnul on Intrum Justitia käes praegu kümmekond Abe nõuet kogusummas 500 000 krooni.
ASi Kaupmees finantsdirektori Alar Aasjõe sõnul kasutab nende firma alates sellest aastast võlgade sissenõudmiseks Julianus Inkasso teenuseid. «Minu arvates pole mõtet pidada palgal eraldi inimest, sest meie firmal on suhteliselt vähe võlglasi,» lausub Aasjõe. «Võlglaste vähesus on tingitud sellest, et Kaupmees valib kliente väga hoolikalt ja näiteks firmale Juhan & Pojad lihtsalt kaupa ei müü.»
Näitena oma võlgade sissenõudmise meetodi tõhususe kohta toob Aasjõe ASi Kadarik, kes on praegu Kaupmehele võlgu vaid paar tuhat krooni. «Nende puhul oli tegemist kroonilise ja võib-olla ka pahatahtliku arvete tasumise venitamisega,» ütleb Aasjõe.
AS Kaupmees valib oma kliente tuntuse põhjal. Uus klient peab firmale esitama pangagarantii oma maksejõulisuse kohta. «Kui tal pole paberit esitada, võib ta osta cash & carry ladudest,» ütleb Aasjõe.
Suurim summa, mille üks firma Kaupmehele võlgu on, on 35 000 krooni.
Alkoholi hulgimüügiga tegeleva ASi Valior Hulgi müügidirektori Harry Saare sõnul ei arvesta hulgimüüja uue kliendi puhul mitte niivõrd tema finantsnäitajaid kui firma omanike tausta.
«Oluline pole see, kas firma on riiulilt pärit, vaid see, mitu pankrotti on tema omanikud läbi teinud,» räägib Saar. «Kui inimene on meid juba korra petnud, siis vaevalt mingi teise firma nime all ta ausamaks muutub.»
Saare kinnitusel vahetatakse ka konkurentidega päris tihedasti infot heade ja halbade maksjate kohta.
Tema sõnul võib ennustada paljudele keldripoodidele pankrotti selle aasta jooksul. Pankrotilaine põhjusi näeb Saar suurte kaupluste haarde tugevnemises ja väikeste poodide turult väljasurumises.
Kliendi ähvardamisel viivise nõudmisega ei näe Saar mingit mõtet. «Viiviseid on lihtne arvestada, viivise kättesaamine kohtuta on aga küllaltki lootusetu ettevõtmine,» põhjendab ta.
Saare sõnul ei kasuta Valior Hulgi eriti sagedasti taktikat, mille kohaselt ei anta kliendile seni kaupa kätte, kuni ta on oma võla tasunud. «Sellist taktikat saab kasutada väikeste keldripoekeste suhtes, suurtele klientidele oleme tavaliselt maksmise asjus vastu tulnud,» sõnab Saar.
Ka Alger Närska leiab, et viivisarvetega klientide tüütamine on mõttetu tegevus. «Keegi neid nagunii ei maksa,» on ta kindel. «Võib-olla kui kõik hulgifirmad seda koos teeksid, muutuks midagi,» lisab Närska.
Samas märgib ta, et üks protsent viivist päevas on täiesti ebareaalne summa. «Normaalne oleks, kui arvestataks kuni 0,3 protsenti viivist päevas,» lausub ta.
Anne Kallas tunnistab, et kuigi nad saadavad klientidele viivisarveid, tuleb viiviste tasumist ette haruharva. Abe Rahvusvaheline AS arvutab viivist 0,25 protsenti päevas.
Toidukaupade hulgimüüjate liidu juhatuse esimehe Madis Ermo sõnul ei saa ka erialaliit võlglastega midagi ette võtta, kuna hulgiliidu tegevuse eesmärk pole majandustegevuse arendamine.
«Toidukaupade hulgimüüjate liit toimib rohkem informatsiooni vahetajana, näiteks koostame iga kuu võlglaste nimekirja ja jagame selle laiali hulgiliidu liikmetele,» räägib Ermo.
«Tavaliselt on nimekirjas umbes sada nime,» lisab Ermo.