Aare Tark ütles, et Genini alustatud kohtuvaidlus Eesti Panga vastu, mis on võetud 151. ringkonnakohtu menetlusse Texase osariigis, on sisuliselt kahe Eesti firma -- Innovatsioonipanga ja Sotsiaalpanga lepingulistest suhetest tulenev vaidlus.
Vahur Kraft kirjutas 1994. a augustis Innovatsioonipangaga vaidluse põhjustanud Koidu filiaali müügilepingule alla kui Sotsiaalpanga esindaja ühekordse volituse alusel. Targa väitel ei puutu Eesti Pank siin üldse asjasse.
Tark juhtis tähelepanu asjaolule, et ühe ja sama nõude rahuldamist on taotletud kahes erinevas kohas. Veel läinud aasta novembris kinnitas Innovatsioonipank Sotsiaalpanga õigusjärglase, ESB Finantskontori pankrotihalduritele oma 19,5 mln kroonist nõuet, mis tuleneb kahe panga vahel sõlmitud kohtulikust kokkuleppest. Tänavu jaanuaris toimunud finantskontori võlausaldajate koosolekul tunnistati Innovatsioonipanga nõue ka kaitstuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtaegu esitas Innovatsioonipanga üks aktsionäre, Eastern Credit Ltd eelmise aasta augustis USAs hagiavalduse Eesti Panga ja tema presidendi Vahur Krafti vastu 203 miljoni krooni saamiseks, lähtudes sellestsamast nõudest. «Kui keegi tahab sama rahasummat mitmest kohast korraga välja nõuda, siis võib tegemist olla pettusega,» lausus Tark.
Kirikal märkis, et Genini käest USA kohtusse jõudnud materjalide tõlked ei kannata mingit kriitikat. Lisaks on hagiavalduses absurdne väide, et Eesti Pank on Sotsiaalpangaga ühinenud, muutudes sellega Sotsiaalpanga õigusjärglaseks, lausus Kirikal.
28. jaanuaril tegi USA kohus Genini algatatud vaidluses oma esimese määruse, jättes rahuldamata Eastern Crediti taotluse teha tagaseljaotsus.
Targa ja Kirikali USAsse saadetud vastulauses osutatakse, et kogu vaidlus lähtub Sotsiaalpanga ja Innovatsioonipanga vahel sõlmitud lepingust, mis rajaneb Eestis kehtival õigussüsteemil ja mida valitsevad Eesti seadused. Sellest lähtuvalt on loomulik, et lepingust lähtuvad vaidlused lahendatakse Eesti kohtus.
Pealegi vaidlustatakse Eastern Crediti hagiavalduses Tallinna linnakohtu määrusega kinnitatud kohtulik kokkulepe, mis samuti lähtub Eestis kehtivast seadusandlusest ja mille vaidlustamine kuulub Eesti jurisdiktsiooni alla, seisab vastulauses.
Viidates Genini rohketele pöördumistele rahvusvaheliste organisatsioonide ja ka USA senati poole, avaldas Tark arvamust, et see on sihikindel tegevus Eesti riigi maine kahjustamiseks.
USAs rahvusvahelise õiguse professorina tegutsev Igor Gräzin ütles, et Ühendriikide kohtupraktika järgi ei mahu Innovatsioonipanga aktsionäri ja Eesti Panga vaidlus mingil moel USA jurisdiktsiooni alla.
Kohtualluvus määratakse ka Ühendriikides Gräzini sõnul lähtuvalt kostja asukohast, lepingu objektiks oleva nõude asukohast või poolte kokkuleppel ka lepingu sõlmimise kohast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele, miks USA kohus Eastern Crediti hagiavalduse siiski oma menetlusse võttis, ütles Gräzin, et kohtunik lähtus ilmselt õilsusest või siis kohustusest mitte keelduda õigusemõistmisest.
Samas viitas Gräzin asjaolule, et USA kohtu otsust pole mingil moel võimalik Eestis täitmisele pöörata.
Igor Gräzini sõnul on ainus võimalus reaalselt toimiva kohtulahendi saavutamiseks see, kui mõlema poole nõusolekul valitakse vahekohtu põhimõttel sõltumatu rahvusvaheline arbiter, kusjuures eelnevalt tuleb kokku leppida, millise riigi seadusandlusest vaidluses lähtutakse.