Sõnal «progressiivne» on tu- lumaksu maksva üksikisiku seisukohast selline alatoon juures, et see kipub edumeelsuse asemel seostuma hoopis sõnaga «agressiivne». Kangastuvad energilised üleüldise võrdsuse eest võitlejad, kes kiivalt sinu rahakotil silma peal hoiavad ning selle raudu laiemalt lahti kisuvad.
Kolm aastat kehtinud proportsionaalse üksikisiku tulumaksu taas progresseeruvaks muutmine kerkib Eestis aeg-ajalt ikka päevakorrale. Proportsionaalsuse vastu rääkivad põhiargumendid -- elanike tulude suur diferentseerumine ning seetõttu kiiresti suurenev sotsiaalabi vajadus -- on ju vägagi veenvad. Vastukaaluks võib siinkohal tuua juhtumi tuntud Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreniga, kes pidi oma uuest raamatust tulu saamise asemel hoopis ise peale maksma, et raamat üldse ilmuks, sest teda puudutav tulumaksumäär oli nii kõrgeks kasvanud. Paraku tundub selline ülima piirini viidud progresseeruvus vist liiga jabur, et seda tõsise argumendina võtta.
Eilses Sõnumilehes on avaldatud riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti maarahva erakonna fraktsiooni liikme Jaanus Männiku artikkel, milles ta teeb ettepaneku liigliberaalse turumajanduse asendamiseks sotsiaalsega ning mõõdukalt progresseeruva maksusüsteemi sisseseadmiseks. Üks sammudest näeks ette kehtestada lisaks senisele 26protsendisele üksikisiku tulumaksu määrale veel ka kaks kõrgemat: 30- ja 35protsendine.
Äripäeva arvates oleks selline muudatus kasuks eeskätt kõikvõimalikele maksukonsultatsioonifirmadele. Neil oleks kindlasti tulus pakkuda teenust, kuidas kõrgema tulumaksu maksmisest kõrvale hoida. Raske uskuda, et muudatus suure sissetulekuga inimestelt raha olulisel määral riigile juurde tooks. Ning kui isegi tooks, kas kasutataks seda siis vaesemate inimeste heaolu tõstmiseks või relvastuse suurendamiseks. Küll aga pöörataks tavalise üksikisikust maksumaksja jaoks mõne aasta vältel enam-vähem arusaadavaks muutunud tulude deklareerimise taas kord pea peale.
Eelnimetatud artikkel on aga ehk tingitud hoopis teistest asjaoludest. Nimelt võib hoomata selle taga poliitiku soovi oma erakonnale hääli juurde võita. Pole ju võimatu, et praeguse segase poliitilise olukorra lahendus on erakorralised riigikogu valimised. Hääli püüdes ollakse aga KMÜ-le omasel viisil nõus oma hiljutistest lubadustest taganema. Enne 1995. aasta riigikogu valimisi väitis KMÜ, kuhu ka EME kuulub, et ei pea õigeks üksikisikute maksukohustuse laiendamist.
Hinnangud on paari aastaga muutunud ja progresseeruva tulumaksu toetajate osakaal ühiskonnas oluliselt suurenenud, sestap on toonaste põhimõtete korrigeerimine poliitikute mõtteviisi arvestades igati arusaadav. Mõistagi tehakse seda mõõdukalt, et seniseid toetajaid mitte kaotada.
Äripäev sellist tuulelipulikku suhtumist ei poolda. Eesti oma Euroopa mõistes väikese üksikisiku tulumaksumääraga võiks jäädagi paigaks, kus inimese huvi on omandada haridust ja teenida rohkem, mitte teenitut progresseeruva tulumaksu tõttu väiksemana lasta paista.
Saar Polli küsitluste kohaselt pooldavad kõigepealt teenimist ja alles siis jagamist ka nooremad ja haritumad inimesed, kelle õlul tegelikult lasub Eesti majanduse edasiviimine. Seegi annab alust väita, et üksikisiku tulumaksu diferentseerimine mõjuks majanduse arengule pidurdavalt, mida ei soovi meist keegi.
Seotud lood
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.