Tiigrihüppe projektijuhi Jüri Ruudu kinnitusel toimub sihtasutuse asutamiskoosolek reedel rahvusraamatukogus. Ruudu sõnul peaks sihtasutus kindlustama tiigrihüppe programmi rahastamise. Koos hariduse komputeriseerimise rahvusliku peakomiteega (HARP) hakkab sihtasutus välja töötama ka tiigrihüppe programmi strateegiat.
Sihtasutusel on praegu 30 asutajat, neist 20 juriidilist isikut, kellest enamik tegeleb infotehnoloogiaga.
Juriidilistest isikutest asutajad peavad sihtasutusele maksma 0,1 protsenti oma eelmise aasta käibest, kuid mitte vähem kui 5000 krooni. Eraisikute sissemaks on vähemalt 500 krooni. Kui kõik täna teada olevad asutajad samaks jäävad, moodustab nende annetatud summa kokku 114 200 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ruudu sõnul on riigile esitatud taotlus poole miljoni krooni eraldamiseks sihtasutuse stardikapitaliks.
Lisaks riigi 35,5 miljoni kroonisele toetusele on Tiigrihüppe sihtasutusele raha pakkunud ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks ÜRO arenguabi programm, samuti Euroopa Liidu Phare programm, mis eraldas Eesti haridussfääri infosüsteemidele kolmeks aastaks 64 miljonit krooni. Avatud Eesti fond eraldas samasuunalistele projektidele neli miljonit krooni.
Sihtasutuse nõukogu hakkab koosnema üheksast liikmest. Sinna kuuluvad riigi, koolide, kohalike omavalitsuste ja rahastajate esindajad.
Tiigrihüppe esimese etapi (1997--1999) eesmärgiks on vähemalt üks Internetti ühendatud arvuti igas Eesti koolis 10--20 õpilase kohta. «See peaks tagama igaühele põhilise arvuti- ja Interneti kasutamise oskuse,» on kirjutatud Tiigrihüppe koduleheküljel Internetis.