Umbusaldus ja mõju vähenemine

Umbusaldusavalduse algatas parlamendis Belgia sotsialist José Happart, kes kogus selleks vajalikud 63 parlamendiliikme allkirjad. Selle ajendiks sai erikomitee ettekanne, kus väidetakse, et Suurbritannia ei ole võtnud küllaldaselt meetmeid lehmahulluse väljajuurimiseks ning et Brüssel rakendas suuremat energiat loomalihaturu kui inimeste tervise kaitseks ega teinud kõike endast sõltuvat ohu kõrvaldamiseks.

Euroopa komisjoni täies koosseisus ametist tagandamiseks on vaja Euroopa parlamendi kahe kolmandiku või 314-liikmelise koosseisu absoluutse enamuse toetust. See ei ole eriti tõenäoline.

Usutavam on, et parlament annab komisjonile aasta lõpuni aega oma vigade heastamiseks. Sest paljud EP liikmed ei pea õigeks jaanuaris 1995 ametisse astunud Santeri meeskonna patuoinaks tegemist Jacques Delors'i aegsete vigade eest.

Umbusaldushääletus peeti eile ka Suurbritannia parlamendis, mis läbimineku korral oleks tähendanud John Majori valitsuse kukkumist ja ennetähtaegseid parlamendivalimisi. Põllumajandusminister Douglas Hoggile lehmakriisi tagajärgede halva kõrvaldamise pärast korraldatud umbusalduse hääletus lõppes alamkojas häältega 320:307 konservatiivide kasuks.

20liikmeline Euroopa komisjon, mille taga on 16 000 töötajaga bürokraatiaaparaat, on Euroopa Liidu kõige mõjukam kolmest võimuorganist, ta teostab täitevvõimu, algatab seadusi ja kontrollib ELi eelarve täitmist.

Viimasel ajal on komisjoni mõju hakanud märgatavalt vähenema. Üheks selle põhjuseks peetakse komisjoni esimeest, luksemburglast Jacques Santeri, kes sai sellesse ametisse Ruud Lubbersi ja Jean-Luc Dehaene'i suurriikide vetoga kõrvaldamise pärast ja kes pärast autokraatlikku Jacques Delors'i tundub liiga pehmekäeline. Kuid tegelikult algas komisjoni allakäik siiski juba Delors'i ajal.

Komisjoni võimu hiilgeaeg jäi aastasse 1990, kui see võttis vastu ühise siseturu programmi ning kui Delors kuulutas, et edaspidi valmib sotsiaal- ja majandusseadustest kuni 80% Brüsselis. See pahandas suurriike Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kes otsustasid komisjoni võimu kärpida ning 1992. a valmis Maastrichti leping, mis andis riikidele suurema sõnaõiguse rahaliidu loomisel ja kahandas komisjoni mõju, mida näitab ka praegune umbusaldusavaldus parlamendis.

Kuid võimu minetuses on süüdi ka komisjon ise. Tema 20 liiget on väga ebavõrdsete võimetega ning 16 000 ametnikuga aparaat väga kohmakas. Tihti jälgitakse selle komplekteerimisel rohkem rahvuskvooti kui inimeste võimeid.

ELi ees seisab väga vastutusrikas aeg, mil tuleb üle minna ühisrahale, revideerida Maastrichti lepingut ja põllumajanduspoliitikat ning laieneda ida poole. Kogemused näitavad, et kui komisjon ei ilmuta neis asjus piisavalt initsiatiivi, võib tulemuslikkus kannatada. REUTER-DI-TE-ÄP