19. veebruar 1997
Jaga lugu:

Andmekaitse kavadest

Aasta tagasi lavastas Äripäev takistusteta arvuti kõvaketta varguse ühest Tallinna büroost. Tollases artiklis ennustatud infovarguseskandaal lahvatas lõkkele eelmisel sügisel, kui tulid avalikuks Imre Perli kokku seatud nn superandmebaasid.

Infomajanduse kaitsetuse ilmnemisel sündis valitsuse protokolliline otsus, mille eesmärk oli juba kuus aastat iseseisva riigi andmebaaside kaitse osas midagi kibekiirelt korda saata.

Veebruariks kohustas riigisekretär oma pöördumises valitsusasutusi esitama selgitusi, kuidas kavatsetakse lahendada andmekaitse probleemid. Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Otti sõnul oli nädala alguse seisuga ligi 90 protsenti vastustest ministeeriumidest ja maavalitsustest saabunud.

Riigikantselei ametniku hinnangul on probleem märksa laiem kui vaid tulemüüri muretsemine. Samas on ka selge, et ligikaudu viiekümne riigiasutustes andmeturbe eest vastutama pandud juhtivtöötaja arusaamad turvalisusest lähevad lahku.

Ühelt poolt on lähteülesanne võrreldav olukorraga, kus palutakse projekteerida ehitis. Nii ilmub paberile ühes ametkonnas kõrghoone, teises sild ja kolmandas silohoidla. Teisalt on andmekaitseks üheste korralduste andmine sama keeruline kui ühesuguste tuleohutuseeskirjade väljastamine erinevate hoonete tarbeks.

Riigikantselei plaan pärast kavade läbivaatamist viia läbi võtmepersoonide koolitus on iseenesest tervitatav, kui see vaid elektroonilise kaitsega ei piirduks. Kodanikuna, kelle andmed kaitsetult andmekogumites figureerivad, tahan loota, et barrikaade ja muud arvutivõrkude kaitset korraldavad ametnikud ei planeeri serveri asukohaks sekretäri lauaalust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum