20 veebruar 1997

Õige kaablisõda alles ees

Konkurentsivõitlus Eesti kaabeltelevisiooniturul võtab hoogu

Starman Kaabeltelevisiooni ASi tegevdirektori Peeter Kerni sõnul on linnavalitsuse ja Tõnis Paltsi juhitava Levicomi ettevõtete gruppi kuuluva ASi Eesti Telag vahel sõlmitud leping kaabeltelevisioonivõrgu rajamise ainuõiguse kohta Tallinnas kahtlane. Konkurss ühtse kaabeltelevõrgu kontseptsiooni väljatöötamiseks ja projektijuhi leidmiseks korraldati ASi Tallinna Kaabeltelevisioon emafirma ASi Levicom initsiatiivil, väidab ta.

Tallinna linnavalitsuse konkursi võitis 1993. aastal Eesti-Inglise-Hollandi ühisettevõte Telag, kuid leping sõlmiti Eesti Telagiga, jääb Kernile arusaamatuks.

Eesti Telagi peadirektori Peep Põldsammi väitel ei seganud muudatused firma omanikeringis lepingu sõlmimist.

Peeter Kerni meelest oleks Eesti Telag pidanud operaatorfirma leidmiseks kuulutama välja uue konkursi. Selle asemel anti konkursita võimalus kaablivõrgu rajamiseks Tallinna Kaabeltelevisioonile, teeb varem Telagis töötanud Kern etteheiteid.

Lepingu järgi kohustus Eesti Telag moodustama kaabeltelevisioonisüsteemi rakendamiseks ja omamiseks eraldi juriidilise isiku, kaitseb end Põldsamm. Ta on lisaks Eesti Telagi direktori kohale ka Tallinna Kaabeltelevisiooni juhatuse esimees.

Starman Kaabeltelevisiooni AS hakkas Levicomi vastu suuremat huvi tundma pärast seda, kui Levicomi üks osanikke ja firma juhatuse liige Markus Pedriks saatis jõulude eel Rootsi riikliku telekommunikatsioonikontserni Telia presidendile Lars Bergile kirja sooviga ära osta rootslaste osalus Starmanis.

Peeter Kerni väitel soovis Levicom osta 60 protsenti Starmani kuue miljoni kroonisest aktsiakapitalist nominaalhinnaga. «See oli väljapressimine,» lausub ta.

Levicomi juhatuse esimees Tõnis Palts kinnitab sellise pakkumuse tegemist, kuid tema sõnul poleks rootslased ettepanekuga nõustudes midagi kaotanud. «Oleme nõus hüvitama ka Telia poolt Starmani tehtud investeeringud,» väidab ta.

Telia teatas vastukirjas, et firma ei soovi talle kuuluvatest aktsiatest Levicomi kasuks loobuda. Hindame mitmel pool Eestis tegutseva Starmani juhtimist väga professionaalseks ja kavatseme firma äriplaani ka ellu viia, seisis rootslaste vastuses.

Teliaga võitlemist auasjaks pidav Palts paneb Starmanile süüks ka «kahtlaste isiklike tutvuste, et mitte öelda korruptiivsete sidemete» kasutamist äri ajamisel. «Mustamäe linnaosa valitsus sõlmis Starmaniga lepingu, et see võib pakkuda kaabelleviteenust,» toob Palts näite. «See on vastuolus Tallinna linnavalitsuse ja volikogu otsustega.»

Kui rootslased Levicomi arvates illegaalsest kaabliärist Eestis ei loobu, lubas Markus Pedriks Rootsis, Inglismaal ja Eestis avaldada Telia tegevust karmilt hindava pressiteate pealkirjaga «Riiklik terrorism».

Ta saatis Telia tegevust puudutava järelepärimise ka Rootsi sideministrile Ines Uusmannile.

Telia otsis Levicomi tegevuse vastu kaitset Levicomi Iisraeli osanikelt ja viis protsenti Tallinna Kaabeltelevisiooni aktsiatest omavalt Tallinna linnavalitsuselt. Linnapea Robert Lepikson kinnitas kohtumisel Telia äriplaanide eest Balti riikides vastutava Mart Nurgaga, et pikemas plaanis soovib pealinn loobuda osalusest äriettevõtetes ja ootab Tallinna Kaabeltelevisiooni puhul kaabellevi reguleeriva seaduse vastuvõtmist.

Mart Nurga sõnul peaks Levicom vajadusel pöörduma kohtusse, ei tohiks aga ähvardada ega laimata. «On äritavadevastane, et ühe firma juht saadab teisele selliseid ähvarduskirju,» lisab ta.

1995. aastal koostama hakatud kaabellevi seaduse eelnõus on enim vaidlusi tekitanud punkt, mis sätestab, et igas kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud piirkonnas võib tegutseda ainult üks kaabel-TV-operaator. Eelnõu järgi korraldab loodav sideamet omavalitsuste tellimusel operaatorfirma leidmiseks konkursse. Konkursi võitja saab selle järgi piirkonnas kümneks aastaks ainuõiguse kaabelleviteenuste osutamiseks.

Kuna seadusele tahetakse anda tagasiulatuv jõud, peaks kõik teised firmad peale Tallinna Kaabeltelevisiooni loobuma oma operaatorfirma tegevusest Tallinnas.

Peeter Kerni sõnul on monopolismi soodustav eelnõu vastuolus Euroopa Liidus kehtivate telekommunikatsioonituru liberaliseerimise põhimõtetega. Marju Laur teede- ja sideministeeriumist kinnitab, et Euroopa Liidu ja Euroopa nõukogu eksperdid on eelnõu heaks kiitnud.

«Pole ühtki Euroopa riiki, kus oleks paralleelselt kaks võrku,» väidab ta.

Tõnis Palts ütleb, et kaabel-TV on loomulik monopol. Peeter Kern nimetab Paltsi argumente hämamiseks.

Hetkel kuum