• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • 27.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energeetikal tume tulevik

Vaatamata sellele, et põlev-kivienergeetika arendamist on võrreldud hingamisaparaatide abil dinosauruste elushoidmisega, pole Eestis veel hakatud tõsiselt mõtlema alternatiivsetele elektritootmise võimalustele. Praegu toodetakse Eestis 99 protsenti elektrienergiast põlevkivist.
Äripäeva arvates puudub põlevkivienergeetikal perspektiiv ja sellepärast tuleks kõik põlevkivil töötavad elektrijaamad võimalikult kiiresti erastada. Mõne aasta pärast on kahele Narvas asuvale põlevkivielektrijaamale palju raskem ostjaid leida.
Iga aastaga muutub Eestis toodetud elektrienergia seoses põlevkivi hinna tõusuga kallimaks ja tõenäoliselt pole enam kaugel see aeg, kui elektritootmine põlevkivi põletavas elektrijaamas on ebarentaablim kui näiteks elektritootmine kivisöe- või tuumaelektrijaamas.
Praegu võivad põlevkivil töötavad jõujaamad ennast veel suhteliselt kindlalt tunda. Päev, millal aga realiseerub nn Balti ringi idee, võib jääda põlevkivil töötavatele elektrijaamadele viimaseks.
Balti ring tähendab Läänemere-äärsete riikide energiasüsteemide ühendamist, mis võimaldab Eestil hakata elektrienergiat Euroopast importima. Selle idee realiseerumise üheks eelduseks on merekaabli vedamine Soome ja Eesti vahele.
Balti ringi puhul tekib Eestil ka teoreetiline võimalus oma elektrit eksportida, kuid kuna teistes riikides toodetakse elektrit kivisöe- või tuumaelekt--rijaamas, siis pole meil toodetud elekter konkurentsivõimeline.
Peale põlevkivi hinna jätku-va tõusu on põlevkivienergeetika üheks suureks miinuseks ka põlevkivi põletamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti on neist probleemidest suutnud mööda laveerida ainult elektrijaamade tootmismahtude märgatava vähenemise tõttu. Võrreldes kaheksakümnendate aastate lõpuga, on Eestis elektritarbimine langenud veerandi võrra, eksport on aga vähenenud 75 protsenti.
Elektritootmise mahu suurendamisega peaksid kaasnema sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad keskkonnaalased investeeringud, mis omakorda kajastuksid ka elektri hinnas.
Eesti praegusest energiatootmise süsteemist 94 protsenti on vanem kui 20 aastat. Tootmise uuendamiseks riigil aga raha ei ole. Käesoleval aastal investeerib näiteks Eesti Energia kokku 287,6 miljonit krooni, mis on poole vähem, kui oleks tegelikult vaja. Euroopa energeetikaettevõtted investeerivad keskmiselt 20 protsenti oma käibest. Eesti Energia investeeringud ei ületa aga 8 protsenti.
Eesti energeetika arengu üks peamisi pidureid on meie vananenud mõttelaad. Kaasmaalane, kes pooldab elektritootmise erakätesse andmist, samastatakse kohe riigireeturiga.
Toimetus on aga jätkuvalt veendunud, et meile kõigile on kasulikum, kui elektritootmisega hakkavad tegelema eraettevõtted. Erinevalt riigist on eraomanikul kindlasti läbi mõeldud ka alternatiivsed võimalused ja kui põlevkivienergeetika muutub ebarentaabliks, siis käivitab ta alternatiivse variandi.
Kui me ei loobu kinnis-ideest, et põlevkivienergeetika on Eesti jaoks ainus võimalus ja et sellega tohib tegeleda ainult riik, siis võime kaugemas tulevikus seista fakti ees, et mujal Euroopas on elektrienergia odavam kui meil.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.10.24, 22:09
Töösuhtes puudub tingimusteta armastus
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele