Rahandusministeerium ebaleb maksukärpimisega

«Kindlasti on oma osa valitsuse tagasiastumisel,» lausus Hunt. Tema sõnul on aga üsna vähe teadvustatud, et tulumaksumäär paljudele juriidilistele isikutele on juba praegu tunduvalt alla 26 protsendi.

«Maksuamortisatsiooni määrad on küllaltki kõrged -- seadmete osas kuni 40 protsenti ja ehitiste osas kuni 8 protsenti aastas,» seletas Hunt. «Ettevõtluse kahjumit on võimalik edasi kanda viis aastat.»

«Enam ei maksustata ka Eesti ettevõtete poolt makstud dividendide saajaid,» lisas ta.

Hundi sõnul tegutseb Eestis aktiivselt kuni 35 000 ettevõtet. Kui nende firmade vahel jagada ära 1996. aastal laekunud ettevõtte tulumaks 891 miljonit krooni, on ettevõtted maksnud tulumaksu keskmiselt ainult 25 000 krooni. «Ühemehefirmadele on see arvestatav summa,» kommenteeris Hunt.

Hunt ütles, et ta ei poolda diferentseeritud tulumaksumäära kehtestamist. «See ajaks maksunduse väga keeruliseks ja on kaheldav, kas see annab loodetud efekti,» lausus ta.

Valitsuse 1997. aasta programmis sisaldub ettevõtete tulumaksu vähendamine 15 protsendini.

Hunt leiab, et mida väiksem on tulumaks, seda vähem varjavad ettevõtted oma tulu.

Otepää lihatööstuse ASi Edgar omanik Maie Niit seevastu ütles, et ainuüksi maksu vähendamine ei kutsu tulu ausamalt deklareerima. «Kes tahab varjata, sellel on mõtlemise stiil juba selline ja ta leiab ikka selleks võimalusi,» lausus ta. AS Edgar maksab iga kuu 3000 krooni eest avansilist tulumaksu, firma netokäive on kuus miljonit krooni aastas.

«Mulle ei avalda mõju, kas maksumäär on 15 või 26 protsenti, aga oleks tore jätta investeeringuteks senisest rohkem raha,» sõnas Niit.

Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar ütles, et tema usub küll, et ettevõtted hakkavad oma kasumit suuremana näitama, kui maksukoormus väheneb. Järgmisel nädalal kavatseb kaubandus-tööstuskoja juhatus võtta seisukoha 1997. aasta valitsusprogrammi kohta.

«Ma usun, et ettevõtte tulumaksu vähendamine 15 protsendini on küllaltki asjalik samm,» ütles Tamsar.