Statistika on muutunud tõepärasemaks

Kinnisvaraturu märgatavat elavnemist kinnitab muu hulgas ka statistika. Statistikaameti andmetel tõendati möödunud aastal notariaalselt 27 721 ehitiste ja maatükkide ostu-müügilepingut, mille lepingujärgne väärtus oli kokku 4,4 miljardit krooni. 83% ostu-müügilepingutest sõlmiti elamute ja eluruumide võõrandamiseks. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes neljandas kvartalis notariaalsete ostu-müügilepingute arv 35%.

Lepingute absoluutarvu võib pidada üsna täpseks, kuna kõik kinnis- ja vallasvaratehingud sõlmitakse notariaalselt. Erandi moodustavad elamuühistute korterid ehk endised kooperatiivkorterid, mille puhul võõrandatakse osamaksu ning ostu-müügitehing vormistatakse liikme avalduse alusel ühistu üldkoosoleku või juhatuse otsusega. Elamuühistute korterite osakaal võib maaklerite hinnangul moodustada ostu-müügitehingute koguarvust kuni 5%.

Võrreldes üle-eelmise aastaga on kindlasti täpsemaks muutunud ka statistikas kajastuv ostu-müügisumma, kuna enam ei kardeta korterimüügi lepingusse õiget hinda märkida. Tegelik summa on statistilistest andmetest ilmselt 5--10% suurem.

Mõni aasta tagasi püüdsid müüjad tegelikku müügisummat kiivalt varjata, et pääseda 26% tulumaksust. Praegu puudub bluffimiseks põhjus, kuna korteri ja maja müügist saadud tulult ei pea tulumaksu maksma, juhul kui seda ei müüda edasi lühema perioodi jooksul kui kaks aastat.

Samuti on ostjal praeguses turusituatsioonis targem märkida lepingusse õige hind, et kindlustada omale tagalat, kui tehing peaks mingil põhjusel hiljem tühistatama.

Tühistamiseks võib olla aga palju põhjusi, mis on vahel seotud ka pooltest mitteolenevatest asjaoludest. Näiteks võib olla korter valesti erastatud või püüab lepingupartner ostjat petta. Palju segadust võib tekkida siis, kui müüja on lahutatud, kuid vara on jäänud jagamata. Hiljem võib lahutatud abikaasa nõuda tehingu tühistamist, kuna korteri või maja müümiseks oli vaja ka tema nõusolekut.

Halvemal juhul võib ostja kokku juhtuda petturitega, kes on dokumente võltsinud: volitust, hooneregistri õiendit vms.

Teine oluline põhjus, miks lepingutes üha täpsemalt tegelikke summasid märgitakse, on see, et paljud ostavad uue eluaseme pangalaenuga. Sellise finantseerimise puhul peab ostu-summa tõele vastama.