3 märts 1997

Eestlased Ukrainat vallutamas

Jalutades ringi Ukraina pealinna Kiievi tänavatel, büroodes ja kauplustes, võib tõdeda, et erilist muutust võrreldes NSV Liidu aegadega pole toimunud. Ukraina ühiskond on arengult Eestist maas umbes viis aastat. 1,2 miljardit dollarit, mis Ukrainasse investeeritud, on riigi suurust arvestades liiga vähe.

Ukraina keskpanga esindajad kinnitavad, et septembris käibele lastud grivnat hoitakse iga hinna eest stabiilsena.

Juhul kui Ukraina parlament kiidab märtsis heaks uued maksuseadused ja võtab vastu valitsuse esitatud eelarve ilma eriliste muudatusteta, lubab Ukraina keskpank grivnale ka teatud kõikumisvahemiku.

«Annan ausõna, et kunstlikult me ei sekku ning kõik läheb majandusest lähtuvalt,» kinnitab keskpanga asepresident Vladimir Stelmah.

Kuigi Ukraina sisemajanduse kogutoodang vähenes mullu kuus protsenti, toimus energeetikas ja ekspordile orienteeritud tööstuses ka arvestatav tõus, mis annab lootust majanduslanguse pidurdumiseks.

Tingituna Ukraina eelarvedefitsiidist ja erastamise venimisest on sealsel väärtpaberiturul ainsad normaalse riski ja soodsa kasumiga väärtpaberid Ukraina valitsuse võlakirjad. Börsil on küll noteeritud ka mõne ettevõtte aktsiad, kuid praegu peetakse nendesse investeerimist riskantseks.

«Täna on investeerimine Ukrainasse natukene riskantne, sest seadusandlik infrastruktuur on vähem arenenud, kui meie sellega harjunud oleme,» selgitab Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv. Märgid näitavad, et kahe aasta pärast on see meile märksa vastuvõetavam, kuid et siis kohal olla, tuleb täna alustada, lisab ta.

«Eesti-poolsed sammud on tehtud väikese hilinemisega, sest sellel turul on juba tugevalt sees Läti ja Leedu pangad,» räägib Ukraina suuruselt seitsmenda, Pravex Panga rahvusvahelise panganduse sektori juhataja Dmitry Kosmatiy.

Eesti pankurite hinnangul on Ukraina pangandus veel vähe arenenud ja pangateenuste valik väga väike.

«Pangad alles hakkavad siin arenema, praegune olukord on võrreldav meie pangandusega 1990. aastate alguses,» iseloomustab Rain Lõhmus.

Üks aktiivsemaid Ukraina turul on Tallinna Pank, kes poolteise aasta jooksul on teinud nii karbovanetsi kui nüüd ka grivna arveldusi. Ukraina turule tulek otsustatakse tõenäoliselt selle aasta lõpus.

Kuna praegu viiakse suur osa Ukraina kaubast Euroopasse ringiga, oleks Eesti sadamate kasutamine Ukrainale selge võit, kinnitab Tallinna Sadama peadirektor Enn Sarap.

«On olemas eeldused Ukraina kaupade transiidi vähemalt kahekordistamiseks,» usub Sarap. Ukraina transiit moodustab Eesti sadamate käibest praegu 1,5 protsenti.

Ukrainast võiksid tulla sesoonsed kaubad, nagu juurviljad, puuviljad, väetised ja sool, lisab Pakterminali juhatuse esimees Aadu Luukas.

AS Makrill kavatseb direktor Peeter Loimi sõnul Kiievis avada kontori, et arendada laiemalt kalatoodete müüki Ukrainas. «Plaanid on tõsised ning turg tühi, kuid vaene,» lausub Loim. «Kalatooted on siin keskmiselt kolm korda kallimad kui Eestis. Näiteks suitsulõhe kilo maksab 600 krooni, kuid Tallinnas vaid 170 krooni.»

Toiduainetöösturitega plaanivad koostööd teha ka Eesti hulgimüügifirmad. Väljundina nähakse suurt hulgimüügiladu või Maksimarketi-taolist kaubamaja.

«Lõplikuks visiooniks peaks olema suur kaubanduskeskus, kus on kohal nii Eesti tootjad kui hulgifirmad, ja see võiks teoks saada lähema aasta jooksul,» räägib ETK kaubandusdirektor Jüri Kutsar.

Mööblitootjad näevad oma võimalust aga ühiskaupluste tegemises. Kinnisvaraprojektina oli lõppenud visiidil kõne all ka moodsa hotelli ja kaubamaja avamine Kiievi südalinnas, millele andis nõusoleku ka Kiievi linnapea.

«Kiievi linnapea lubas, et Eesti ärimehed saavad selle võimaluse ilma igasuguse bürokraatiata,» kinnitab peaminister Tiit Vähi.

Autorendifirma Avis Liising peadirektor Urmas Isok lubab Ukraina turu lähiajal täis müüa. Elatustase on siin küll madal, kuid auto rentimine ja liisimine on eksklusiivne teenus, mis ei ole taskukohane paljudele ka arenenud riikides, nendib Isok.

Ukrainas kontori avanud reklaamifirma Age Comi juhatuse liige Hans H. Luik soovitab Eesti ettevõtjatel Ukraina turule tulekuga kiirustada. «See on suur turg ja seadusandjal on Ukrainas jäänud vaid mõned takistused ettevõtjate teelt ära pühkida, pärast mida tulevad siin minu meelest äärmiselt suured ja rõõmustavad arengud,» lisab Luik.

Eestlaste visiidi lõpupäevil vabastas Ukraina peaminister Lazarenko rahandus- ja majandusministri ning veel kolm kabineti liiget.

«See oli ilmselt juhus, aga ikkagi huvitav kokkusattumus,» kommenteerib Luik. Vallandamiste põhjusena viidati asjaolule, et vastavad ametnikud ei ole loonud korralikke tingimusi majanduse resoluutseks reformimiseks.»

Lõplikeks järeldusteks on aeg võib-olla veel natuke varajane, aga seos Eesti majandusdelegatsiooni visiidi ja muutuste vahel Ukraina majanduses paistab üsna tihe olevat, märgib Tammjärv.

«Grivna kurss tõusis igal juhul märgatavalt viimastel päevadel,» lisab ta oma tähelepaneku.

Ukraina on maksustanud Eesti tootjaid erinevate aktsiisimaksudega, mis läheb aga vastuollu sõlmitud vabakaubanduslepinguga. Tiit Vähi sõnul lubas Ukraina välismajandussuhete minister need kiiremas korras Eesti kaupadelt maha võtta.

Ukraina on koostööst Eestiga huvitatud, eeskätt silmas pidades võimalust õppida reformide kiiret ja edukat läbiviimist, märgib majandusminister Jaak Leimann.

«Üleminekuriikidele pole head teooriat, kuidas reforme teha, ja kuna Eesti asub reformimise eesliinil, siis meie peame katsetades edasi minema,» selgitab Leimann.

Ukrainlased püüavad, mitte küll avalikult, kuid siiski, Eestilt reformimist õppida, toonitab Leimann. Ta lisab, et seda oli tunda nii Ukraina peaministri kui ka teiste ametnikega kohtumisel.

«Pakkusime välja, et nad tuleksid meie juurde loominguliselt õppima. Kui neil hakkab paremini minema, siis saaks ka meie siin rohkem ära teha,» usub Leimann.

Ukraina peaminister Pavlo Lazarenko kinnitusel ei lõpe reformid Ukrainas niipea.

«Esimeses järjekorras plaanime viia läbi maksureformi, et vähendada tootjatele suuri, peavalu valmistavaid makse,» selgitab Lazarenko. Lazarenko avaldab lootust, et kohtumine Tiit Vähiga tõstab oluliselt Eesti ja Ukraina vahelist kaubakäivet, nagu juhtus peale Lazarenko visiiti Eestisse.

«Leidsime, et meil on täiesti uusi võimalusi ja lähenemisi mitte ainult käsitletud valdkondades, vaid ka paljudes teistes, mis kaugemas tulevikus võivad tõsta ka meie riikide vahelist kaubakäivet,» lisab Lazarenko.

Hetkel kuum