5 märts 1997

President ergutab reforme

Teisipäeval kohtus Boriss Jeltsin peaminister Viktor T?ernomõrdiniga, kes esitas valitsuse muutmise kava, millega president nõustus. Ehkki ajakirjanduses levis oletusi, et koha kaotab ka T?ernomõrdin, kes pole suutnud tagada palkade ja pensionide väljamaksmist, mis riik on inimestele võlgu ja mis põhjustab streike, säilitab peaminister siiski oma koha.

On saanud teatavaks, et peaministri ainukeseks esimeseks asetäitjaks nimetatakse presidendi administratsiooni mõjuvõimas ülem Anatoli T?ubais, kes hakkab koordineerima majanduse juhtimist. Senised peaministri kolm esimest asetäitjat allutatakse talle.

Liberaalse ajalehe Segodnja oletuse kohaselt võivad koha kaotada eelkõige majanduse ja sotsiaalpoliitikaga tegelevad ministrid, rahandusminister Aleksandr Liv?its ja kaitseminister Igor Rodionov.

Viktor T?ernomõrdin, kes 1992. a peale on jätkanud Jegor Gaidari algatatud radikaalseid reforme, on läänele otsekui stabiilsuse ja reformide jätkumise tagatis, ning tema ametist lahkumine muudaks välisinvestorid rahutuks, väidavad analüütikud.

Venemaa reformide tulemusena loodud turumajandus on tekitanud ühiskonnas tohutu lõhe, st vähesel määral päratu rikkaid ja põhiosa neid, kes tulevad hädavaevu ots-otsaga kokku.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et T?ernomõrdini valitsusel on suuri saavutusi, mille eest on aga tulnud maksta ränka hinda. Saavutuseks on kahtlemata ajaloo ühe suurema erastamisprogrammi läbiviimine. Hüperinflatsioon on taltsutatud ning kuuinflatsioon alanenud 25 protsendilt 1-2 protsendile. Kokkuvarisemise äärel olnud rubla on stabiliseerunud ning välisinvestorid on paigutanud valitsuse võlakirjadesse miljardeid dollareid, mis on intressimäära viinud alla 30%. Hiljuti naasis Venemaa edukalt rahvusvahelisele kapitaliturule, kus tema euroobligatsioonide debüüt osutus üliedukaks. Usalduse kasvu näitab kahtlemata ka Saksa suurima panga Deutsche Banki äsjane otsus avada Venemaal oma filiaal.

Edu pahupoolele jääb suutmatus firmadelt õigeaegselt makse kätte saada, mis on järsult suurendanud eelarvedefitsiiti. Et hoida inflatsiooni kontrolli all, on valitsus armutult kärpinud kulusid, mis ühtlasi on raskendanud riigisektori palkade maksmist. Jaanuari lõpuks oli riigi palgavõlgnevus kokku 114,75 miljardit Eesti krooni. Peale selle elas rahvast 22% ehk 31,9 miljonit allpool ametlikku vaesuspiiri, mis on 942 krooni.

Rahva kannatus on katkemas, seda näitavad rohked protestiaktsioonid. REUTER-ÄP

Hetkel kuum