12 märts 1997

Läbipaistvus ennekõike

Mitmed Eesti juhtivad äri- ja avaliku elu tegelased põevad paranoiat. Nad arvavad, et kui keegi on võtnud nõuks neid kritiseerida ja nende tegevuse avalikkuse ette tuua, siis on kindlasti tegemist konkurentide või niisama pahatahtlike inimeste salasepitsustega. Sellest ettekujutusest innustust saades maalivad nad vaimusilmas primitiivseid skeeme ja seoseid võimalike vaenlaste kohta, kes maksavad kinni ajakirjanikke ja ostavad kokku kompromiteerivaid materjale.

Äripäev kinnitab oma lugejatele, et meie eesmärk ei ole ettevõtjatele pahandusi kaela tuua ega kellegi ärivankrit kraavi lükata. Toimetuse esmane kohus on teenida lugejate huve, esitades tõest informatsiooni, niivõrd kui see on vähegi võimalik. Selleks et lugeja, kes on samal ajal ka ettevõtja või investor, teaks, mis toimub ja oskaks siis vastavalt sellele käituda.

Kui ametnikud ja avalike ettevõtete juhid peavad targemaks seejuures informatsiooni mingil põhjusel varjata ja kinni hoida, nii et see jõuab lehte paljude asjaosaliste jaoks puudulikus vormis, siis tuleb neil süüdistada peamiselt iseennast. Igasugune varjamine ja hämamine tekitab igal juhul kahtlusi, seda ka ilma ajakirjanike abita.

Viimasel ajal on tähelepanuväärselt tugevnenud avalikkuse kontroll poliitika, poliitikute ning ametnike üle, mille tulemusena on oma ametitoolilt pidanud lahkuma näiteks ekspeaminister Tiit Vähi ja Tallinna kesklinna vanem Jüri Ott. Mõne pihtide vahele jäänud rahvamehe arvates kahjustab see Eesti mainet välismaal. Tegelikult on aga kasu suurem kui kahju -- paljud USA ja Lääne-Euroopa mõjukad väljaanded ning analüütikud on pidanud taolist enesepuhastust positiivseks ja välisinvestoreid julgustavaks sammuks.

Äripäev peab siinkohal tähtsaks, et peale poliitikute saaks ka pangad ja börsiettevõtted lugeja jaoks läbipaistvamaks. Sama eesmärk peaks olema ka nimetatud firmadel oma klientide ja väikeaktsionäride suhtes, kui nad ei taha kaotada usaldust, mida lähiajaloo jooksul on korduvalt kuritarvitatud. Meenutagem Tartu Kommertspanga krahhi ja Sotsiaalpanga moratooriumit.

Läbipaistvust taotleb toime-tus tasakaalustatud artiklite avaldamisega. See tähendab, et kui kedagi rünnatakse, antakse rünnatavale võimalus ennast kaitsta või küsitakse kommentaare sõltumatutelt ekspertidelt ja allikatelt. Lisaks on igaühel võimalus oma nägemus ühest või teisest probleemist välja öelda lehe arvamuskülgedel.

Mitte mingil juhul ei saa aga nõustuda argumenteerimata väidetega, et mõne ettevõtte jaoks negatiivset informatsiooni kandvad kirjutised on tellitud või ajalehte sattunud ajakirjanike äraostmise teel. Selliste süüdistuste vastu on Äripäev nõus võitlema kasvõi kohtu abiga, et tekiks pretsedent, mis välistaks katsed külvata usaldamatust väljaande ja lugejate vahele.

Veebruarikuus avaliku arvamuse uurimise ettevõtte Saar Poll poolt läbi viidud küsitlus näitas, et valdav osa firmajuhtidest peab Äripäeva objektiivseks ajaleheks, mis annab tervikliku pildi Eesti majanduselust. Et see majanduselu oleks ettevõtjate jaoks usaldusväärne, kavatseme edaspidigi läbi valgustada panku, kus lugejad hoiavad oma raha, ning ettevõtteid, millesse nad investeerivad oma usku. Seda kõike vaatamata faktile, et mõned ärimehed peavad õigemaks oma äri ajada keskaegse kombe kohaselt pimeduskatte all.

Hetkel kuum