12. märts 1997
Jaga lugu:

Pikalaenupank kummitab linnavalitsust

«Vahendite paigutamine hüpoteekpanka või hüpoteeklaenudesse on väga teretulnud, mida tasuks edasi arendada,» ütleb Tallinna Panga eraisikute laenudivisjoni juhataja Meelis Niin. Tema sõnul on aga küsitav hüpoteekpanga moodustamine Tallinna eluasemefondi baasil, kuna panga näol on tegemist eraldiseisva finantsasutusega.

«Eluasemefond võiks küll oma ressursiga osaleda hüpoteekpanga töös või osta see teenus alternatiivina sisse mõnelt finantsasutuselt, kuigi ma sellesse eriti ei usu,» lausub Niin.

Pangatöötaja sõnul peaks Eestis kindlasti olema üks hüpoteekpank, mis annab välja pikaajalisi eluasemelaene. «Ilmselt on hüpoteekpangas osalemine atraktiivne ka välisinvestoritele ja miks ei võiks Eesti tugevamad kommertspangad seljad kokku panna, et luua üks korralik pikalaenupank,» ütleb Niin.

«Peatselt hakkab minu juures selle küsimuse pärast käima üks seltskond, kus on ka pankurid,» lisab Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa.

«Ka mina ei usu, et see pank tekiks Tallinna eluasemefondi baasil, sest seal on asjad väga segased,» väidab Metsamaa. Ta selgitab, et pealinna eluasemefondis peaks olema 55 miljoni krooni eest vara, kuid mõned miljonid on jäljetult kadunud. Metsamaa lisab, et kui linn maksis vahendusfirmale linnale kuulunud Tallinna Panga aktsiate müügi eest kolm miljonit krooni vahendustasu, pidi fondis midagi väga korrast ära olema.

«Töögrupiga vaataksime asja panganduse poole pealt, aga usun, et reaalne turuvajadus hüpoteekpanga järele on olemas,» lausub Metsamaa. Ta ütleb siiski, et tegemist on tema isikliku arvamusega, mida linnavalitsuses ei jaga kaugelt mitte kõik.

«Mis puutub pikalaenupanka, siis see on paljude Eesti poliitikute unistus, mille teostamine on küllalt keeruline,» leiab Tallinna abilinnapea Ants Leemets. Tallinna eluasemefondi baasil seda kindlasti ei teki, on ta resoluutne.

Pikalaenupank vajab paljusid kinnistuid, aga praegu on Tallinnal selleks liialt vähe kinnisvara, tunnistab Leemets. «Võib-olla luuakse hüpoteekpank Eestis kahe-kolme aasta pärast, aga ma pole selles kaugelt kindel,» lausub abilinnapea.

Hoiupanga juhatuse aseesimees Aavo Kokk leiab, et hüpoteekpanga organisatsiooniline vorm pole Eestis töine. Ta selgitab, et paljudes riikides on pikalaenupangad tekkinud ajaloolistel põhjustel, sest seal on selgelt eristatud hoiupanku, hüpoteekpanku, kommertspanku ja igasuguseid teisi panku.

«Eestis on olukord teistsugune, Eestis on kõik universaalpangad ja nad annavad juba täna välja pikaajalisi laene,» sedastab Kokk.

«Ma olen kindel, et kas sellel või äärmisel juhul järgmisel aastal hakkavad pangad ka pikaajalisteks laenudeks raha võtma samasid hüpoteeke tagatiseks pannes,» lisab Hoiupanga juhatuse aseesimees.

Aavo Kokk räägib, et maailmas töötab hüpoteekpanga skeem põhimõtteliselt teisiti, kui meil seda propageeritakse. «Läänes emiteerib pikalaenupank oma väärtpabereid, mida ostavad rahvusvahelised investorid või omamaised pangad. Tagatiseks on samad hüpoteegid, mille alusel on pank eluasemelaene andnud,» lausub Kokk.

Eestis peaks hüpoteekpank tööle võtma hästi kinnimakstud meeskonna, mis põhjustab suhteliselt suuri püsikulutusi, kuigi pank tegeleks palju vähesemate teenustega kui universaalpangad, leiab Kokk. «Ma ei näe objektiivseid eeldusi, mis võimaldaks sellisel pangal ellu jääda, kui teda ei toeta riik,» lausub Kokk.

«Küll on aga panga tegemine ja omamine natuke võimu küsimus, mis on minu arvates Savisaare ettepaneku oluline aspekt,» lisab ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum