Aarne Uustal ütles, et viimati oli riigiprokuratuur lubanud talle raha ära maksta detsembri lõpuks, kuid seni seda tehtud ei ole. Ka pole aidanud pöördumised täitevameti poole, sõnas Uustal, kes enda väitel on väsinud kuus aastat kestnud jandist.
Uustal ostis 1990. aasta juunis autokauplusest Volga ligi 20 000 rubla eest sõiduauto Volvo 745. Hiljem selgus, et sõiduk oli varastatud.
Poolteist kuud hiljem võttis politsei talt sõiduki ära kui asitõendi algatatud kriminaalasjas, tuginedes toonase eriti tähtsate asjade uurija, praeguse riigiprokuröri Indrek Meelaku määrusele. Volvo anti määruse kohaselt vastutavale hoiule sõiduki seadusjärgsele omanikule kindlustuskompaniile Wasa, kes selle ära müüs.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uustali esindaja vandeadvokaat Monika Mägi esitas hagi riigiprokuratuuri ning Volga kaupluse õigusjärgsete omanike Tallinna linnavalitsuse ja ASi BR-Auto vastu, nõudes tekitatud kahju hüvituseks 250 000 krooni. Tallinna linnakohus rahuldas jaanuaris 1996 hagi osaliselt riigiprokuratuuri vastu, kellelt mõisteti välja 150 000 krooni.
Linnavalitsuse vastu jäeti hagi rahuldamata, kuna ta ei kanna tsiviilvastutust, sest autot ei võetud ära kohtuotsuse alusel. Kohus jättis hagi rahuldamata ka BR-Auto vastu, sest aktsiaselts oli kaupluse varad linnavalitsuselt omandanud ilma rahaliselt hinnatavate kohustusteta.
Tallinna ringkonnakohus jättis aprillis 1996 tehtud otsusega linnakohtu otsuse muutmata, leides, et Uustalile auto äravõtmisega tekitatud kahju eest vastutab prokuratuur. Vaatamata oma vastuväidetele ei suutnud riigiprokuratuur tõendada, et ta pole kahju tekitamises süüdi.
Ka riigikohtu tsiviilkolleegium jättis oktoobris 1996 ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus kinnitas linna- ja ringkonnakohtu seisukohta, et uurija oli ületanud oma volitusi. Keskuurimisbüroo lõpetas kriminaalasja veebruaris 1996, uurija oli aga asitõendi saatuse otsustanud enne kriminaalasjas menetluse lõpetamist.