Kohvi hind suurematel börsidel on teinud viimaste kuudega läbi dramaatilise tõusu. Robusta kohvi hind tõusis 59,75 USA sendilt 7. jaanuaril 84,25 sendile naelast 6. märtsil ehk 41% kahe kuuga. Veel suurem on olnud Arabica kohvi hinna tõus. Möödunud aasta 9. detsembril maksis üks nael Arabica kohvi New Yorgi börsil 111,98 USA senti. Selle aasta 12. märtsil oli naela hinnaks aga peaaegu kaks korda rohkem, ehk 213,08 senti.
Kohvisordid jagataksegi laias laastus kaheks. Arabica tüüpi kohvisorte kasvatatakse peamiselt läänepoolkera troopilistel mäestikualadel. Suurimateks tootjateks on Brasiilia ja Kolumbia. 1993--1994. aasta roheliste kohviubade kogusaagist läks nende riikide arvele umbes 43%.
Robusta kohvi kasvatatakse peamiselt Aasia ja Aafrika madalikel. Suurimaks Robusta tootjaks on Indoneesia ja kauplemispaigaks endine Londoni kaubabörs, mis möödunud sügisel liitus Londoni rahvusvahelise finantsfutuuride ja -optsioonide börsiga (LIFFE).
Kohvi hinna suurimaks mõjustajaks on ilmastikutingimused. Väiksema tähtsusega pole ka kohvitootjamaade valitsuste poliitika hinnatoetusprogrammide, ekspordikvootide ja tootjariikide koordineeritud tegevuse kaudu. Kui 1989. aastal suvel ebaõnnestus peamiste kohvitootja- ja eksportijamaade kokkulepe, langes kohvi hind ühe kuuga 1,30-lt 0,98 dollarile naelast.
Analoogiliselt teiste toorainete turule on ka kohviturg valdavalt futuur- ja optsiooniturg, mis jätab väga suure mängumaa spekulatiivsele hinnakujunduspoliitikale. Londoni ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et eelmise suurema hinnatõusu ajal (1993--1995) said suured New Yorgi kohvi-, suhkru- ja kakaobörsil (CSCE) mängivad investeerimisfondid ca 900 mln dollarit kasumit kvartalis. Nii kohvi eksportivatel maadel kui turul mängivatel firmadel on märkimisväärsed ressursid, mille kaudu mõjutatakse pakkumise-nõudluse tasakaalu. Paljude analüütikute arvates on viimase hinnatõusu üheks põhjuseks lisaks kohvistanduste külmumisohule Brasiilias ja streigiähvardustele Kolumbias kauplejate peost suhu elamise poliitika ehk ebapiisavad varud turul.
Kuigi näiliselt moodustavad Robusta ja Arabica kohv kaks erinevat turgu, on nad siiski omavahel tugevalt seotud. Möödunud aasta kohvi hinna madalseisu põhjustas Robusta suur pakkumine maailmaturul ja spekulatsioonid Vietnami võimalikust liitumise üle ülemaailmse kohvitootjate organisatsiooniga (ACPC). Praeguse hinnaralli mootoriks on jälle probleemid Arabica tootjamaades Brasiilias ja Kolumbias.
Tavatarbija tunneb hinnatõusu omal nahal vaid hinna pikemaajaliste muutuste korral. Käesolev hinnatõus on kestnud sedavõrd kaua, et suuremad jaemüüjad on teatanud kohvi valmistoodangu hinna tõstmisest.
Soome juhtiv kontsern Paulig planeerib hulgimüügihindade 20protsendilist tõusu aprillis, mis tarbijatele tähendab kohvipaki 2--3margast kallinemist.
Kontserni ostudirektori Jouko Pihkase arvates ei ole olulist hinnalangust oodata enne augustit, kui külmarisk Brasiilias on täielikult möödas. Hinnad võivad küll stabiliseeruda, aga ei ole välistatud ka edasine tõus. Üldine arvamus on aga, et nii suurt tõusu, nagu oli 1994. aasta juulis, kui kaks ootamatut külma hävitas Brasiilias hulgaliselt kohvipõõsaid ja Arabica hind tõusis 263,50 sendini naelast, siiski ei tule.
Seotud lood
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.