26. märts 1997
Jaga lugu:

Protekteeritud rehvide turul läheb tihedamaks

Mais alustab Tallinnas tegevust USA suurima rehviprotekteerimisfirma Bandag esimene tehas endise NSV Liidu territooriumil. Seni tegutseb Bandag 144 riigis üle kogu maailma.

Bandag kasutab nn külmprotekteerimise tehnoloogiat, mis tähendab, et protekteerimisel kasutatav temperatuur ei ületa 99 °C. See on ligilähedane temperatuuriga, mida rehv talub ka suvel kuuma ilmaga, mistõttu rehvis ei teki mingeid keemilisi protsesse, mis rehvi kahjustada võiksid.

Ehkki tehnoloogia võimaldaks taastada ka sõiduautorehve, piirdub Bandag siiski vaid veokite ja muude tarbesõidukite rehvide taastamisega. Asja taga on ka hind, sest ühe rehvi taastamine hakkab Eestis maksma umbes 2500 krooni.

Veoautorehv on kallis, ca 7000 kr, ja teda annab mitmeid kordi taastada, sest karkass kestab protektorist mitmeid kordi kauem.

Ehkki Eestis seostatakse rehvide protekteerimist peamiselt vaid majanduslike teguritega -- uus rehv on protekteeritust märgatavalt kallim --, kasutatakse protekteeritud rehve laialdaselt ka Eestist märgatavalt rikkamates maades. Esiteks on kaasaegse tehnoloogia abil taastatud rehv oma omadustelt peaaegu samaväärne uuega. Teiseks väga oluliseks teguriks on aga keskkonnakaitsjate surve, sest siiani pole välja töötatud piisavalt odavat ja keskkonnale ohutut vanade rehvide utiliseerimise tehnoloogiat. Oma roll on ka loodusressursside nappusel. Ühe rehvi tootmiseks kulub keskmiselt 150 l naftat, ühe rehvi protekteerimiseks aga kolm korda vähem.

Bandagi külmprotekteerimise tehnoloogia pole iseenesest ainulaadne, sest samasugust tehnoloogiat kasutavad ka mitmed teised firmad. Erinevus seisneb selles, et Bandag läheneb asjale kompleksselt ja omab ise kogu tehnoloogiat, alates seadmepargist, lõpetades protektoritega, mida on kokku umbes 800 erinevat. Samast tuleb ka terviklik koolitus.

Bandagi siinsed juhid peavad Eestis oma peamisteks konkurentideks Balcot, E-Kummi, Euroviat ja Veskiratast. Kui Bandagi plaanid teostuvad, liitub sellesse nimekirja veel viieski tegija.

Jaga lugu:
Hetkel kuum