9. aprill 1997
Jaga lugu:

Saksa majandus on langusest üle saanud

Saksa majandus pidurdus läinud aasta sügisel, augustis ulatus majanduskasv vaid 0,5 protsendini. Talvekuudel toimus pööre, veebruaris ulatus majanduskasv esialgsetel andmetel 1,5 protsendini, märtsis 1,6 protsendini ning aprilli prognoos on 1,7%.

Majanduse edasiviiv jõud on eksport. Suured palgakulud ning tugev mark on sundinud ettevõtteid konkurentsivõime säilitamiseks oma tegevust ratsionaliseerima ja see on hakanud tulemust andma. Mullu kasvas eksport 4,6% võrra, ulatudes rekordilisele 784,3 mld marga tasemele.

Eksporditööstusele kujunes soodsaks Saksa marga nõrgenemine dollari suhtes. Mullu suvest on mark dollari suhtes nõrgenenud 14%.

Münchenis asuva Ifo instituudi prognoosi kohaselt kasvab Saksamaa tööstustoodang tänavu 2,8% võrra. Mullu oli kasv vaid 0,1%.

Aastaga on tööstustellimuste arv kasvanud 4,7%, tellimused välismaalt on suurenenud 8%.

Ehitussektoris jätkub aga endiselt langus, hoolimata üliodavatest laenudest. Investeeringud ehitusse on aastaga vähenenud 4%, nõudmine uute korterite järele ligi 20%.

Madalseisus on ka eratarbimine, mille kasvu Ifo tänavu ette ei näe, ehkki valitsusel on kavas maksukoormat kergendada.

Teisipäeval avaldatud märtsikuu tööpuudusnäitajatest ilmnes, et tööpuudus on hakanud vähenema. Valitsuse poolt eesmärgiks seatud 11% on aga endiselt kättesaamatu.

Veebruaris lõi Saksa tööpuudus sõjajärgse aja rekordi, tõustes 12,2 protsendile. Tööta oli 4 672 000 sakslast. Märtsis, kui mitmetel objektidel algasid taas ehitustööd, võis oodata tööpuudusnäitaja paranemist. Arv on aga kõigest 195 000 võrra väiksem kui veebruaris, 4,47 mln sakslast on jätkuvalt tööta.

Saksamaa valitsus on tänavuseks tööpuuduseks prognoosinud 11 protsenti. Suurem tööpuudus ei võimaldaks täita kolmeprotsendilise eelarvedefitsiidi nõuet, mis on üks olulisemaid tingimusi Euroopa valuutaliiduga ühinemiseks.

Iga kümnendiku protsendi suurune tõus tööpuuduses läheb Saksa riigikassale suurenenud abiraha ning vähenenud maksutuludena maksma 1,5--2 mld marka ning vastab 0,1 protsendile eelarvedefitsiidist.

Peale nende 4,5 mln on 1,3 mln sakslast kaasatud mitmesugustesse tööjõuturu programmidesse. Kokku tähendab see, et märtsis jäi regulaarsest tööturust kõrvale ligi kuus miljonit sakslast.

Ida-Saksamaal on pärast pikka vaheaega olukord paranenud. Võrreldes veebruari 18,9 protsendiga ulatus tööpuudus märtsis 18,1 protsendini (1,3 mln töötut). Lääne-Saksamaal olid vastavad näitajad 10,6 ja 10,1% (3,1 mln töötut).

«Ebatavaliselt soe märts tingis selle, et tööjõu värbamine algas varem. Samas tuleb majandusest väikseid impulsse uute töökohtade loomiseks,» ütles Bernhard Jagoda, Saksa tööturuameti direktor. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum