23 aprill 1997

Majaomanike ring laieneb maiks

Dagmar-Austra Roo tunnistati tänu omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusele aprillis omandireformi õigustatud subjektiks. Tema ja ta vennapoeg taotlevad Tallinna vanalinnas tagasi Dunkri 6 asuvat hoonet ja 160 m² suurust krunti.

Proua Roo vanemad olid lätlased, kes elasid alates 1910. aastast Eestis. Tema ema ja isa tulid Eestisse, sest siin leidus rohkem tööd. 1927. aastal ostis Dagmar-Austra isa 500 000 Eesti marga eest enamiku Dunkri tänava majast. Kaks aastat hiljem maksis ta veel 500 krooni ja sai kätte kogu hoone. «Majal oli kaksteist pärijat ja kõigile tuli oma osa välja maksta,» selgitab Roo maja saamislugu.

«Selles majas on aegade algusest olnud restoran ja seetõttu isa selle ostiski,» lisab ta. «Esialgu oli isa kelner, hiljem sai temast restoranipidaja.»

20. aprillil 1941 maja natsionaliseeriti, maa muudeti riigi omaks aasta varem. «Meid tõsteti ümber, kuid majast välja ei aetud,» räägib Roo. «Elasime tükk aega kahes toas, ühes ema ja isa, teises mina abikaasaga. Mõni aeg hiljem kaebas majavalitsus meid kohtusse põhjusel, et maja omanik elab oma korteris ja meid püüti keldrikorteritesse paigutada. Paraku ei soovinud keldrikorterite elanikud välja kolida ja meile ei leitud soovitud pinda.»

«Vanemad tõsteti oma toast välja ja pandi meie tuppa,» jätkab vanaproua. «Elasime neljakesi ühes köögita toas. Ometi kehtis tollal seadus, et ühes toas ei tohi elada koos mees ja naine, kui nad pole sugulased. Käisin selle kohta küsimas, mulle öeldi, et seda ei arvestata.»

Viiekümnendate aastate lõpul taotles Dagmar-Austra Roo abikaasa endale töö kaudu korterit ja nemad kahekesi kolisid ära. Naise ema elas selles majas aga kuni surmani.

1991. aastal esitas Roo esimest korda avalduse vanematele kuulunud maja tagasisaamiseks, kuid talle anti eitav vastus. «Uurisin seadust ette ja taha,» räägib proua. «Mõistsin, et jään majast ainult sellepärast ilma, et olin 16. juunil 1940 Läti alam.»

Oleksin siiani teadmatuses istunud, kuid juhus aitas, jätkab ta. «Kui president Meri oli veebruaris Prantsusmaal visiidil, pidas ta kõne. Kõne edastati ka Eesti Televisioonis,» räägib Roo. «Istusin ja kuulasin. Korraga ütles president, et Eestis ei ole muulastega probleeme. Võtsin paberi ja kirjutasin presidendile vastuseks, et probleeme on küll ja panin hüüumärgi ka lõppu. Lisasin sinna oma loo.»

Märtsis sai vanaproua välisministeeriumist kirja, kus öeldi, et jaanuaris on vastu võetud seaduseparandus, mille kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara saavad tagasi ka välisriikide kodanike pärijad, kui neil on Eesti kodakondsus või kui nad elavad alaliselt Eestis. «Esitasin täiendava avalduse ja mind ning minu vennapoega tunnistati õigustatud subjektideks,» ütleb Roo.

Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti hoonete tagastamise osakonna juhataja Ene Vegesi sõnul saavad välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute omandis olnud vara pärijad esitada avaldusi vara tagasisaamiseks kuni 2. maini.

«Oleme seisukohal, et kui inimene avalduse esitab, tuleb see vastu võtta,» teatab Veges. «Ametnikud ei peaks selle üle arutlema, kas avaldus kuulub rahuldamisele või mitte. Kuna avaldusi saab esitada lühikese aja jooksul, tuleb inimesi aidata, mitte neid jooksutada.»

Omandireformiameti juhataja Vladimir Viies kinnitab, et avalduse vara tagasisaamiseks võib esitada märkega puuduolevate dokumentide esitamise kohta hiljem.

Õigusjärgsete omanike liidu nõunik Peeter Ploompuu näeb nimetatud seaduseparanduse taga teatud huvigruppi, kes soovis seda muudatust seadusesse sisse viia. Paraku ei puutu seaduseparandusi tegevad inimesed kokku praktilise tööga ja lisaprobleeme ei osata ette näha, väidab ta. Kui pärijale antakse tagasi maja, mida 1991.--1993. aastal ei tagastatud, siis vahepeal on nendes majades olevad korterid võib-olla EVPde eest erastatud, mis neist saab, küsib ta.

Ene Vegesi sõnul tuleks omandireformi aluste seadust täiendada punktiga, kus on kirjas, et erastatud vara ei tagastata täiendava avalduse esitanud isikutele. Sellisel puhul tuleks tekkinud kahju pärijatele kompenseerida, muidu tulevad arvukad kohtuprotsessid ja lõputud vaidlused, ütleb ta.

Vladimir Viiese sõnul on Eestis aktiivseid ärimehi, kes paigutasid raha varasse, millele puudusid varem taotlused tagastamise kohta. Nüüd muutuvad need lepingud õigustühiseks, nendib ta.

Eeslitalli omanikule Jens Moustgaardile oli Dunkri 6 hoone tagastamistaotlus uudiseks. «See ei tule aga mulle suure üllatusena, kuna olen seni küllalt palju üle elanud,» ütleb ta.

Samas leiab Moustgaard, et hoone tagastamise järel peab omanik tegema väga palju kulutusi. Ta põhjendab, et vahepeal on kokku ehitatud kaks kõrvuti asetsevat kinnistut ja kahe maja kanalisatsioon on veetud ühest majast, vesi aga teisest majast.

«Olen Eeslitalli investeerinud paar miljonit krooni,» hindab Moustgaard restoranihoonesse paigutatud raha. Tema rendileping kesklinna valitsusega lõpeb nelja aasta pärast.

«Kindel see, et sinna majja peab jääma restoran,» ütleb Dagmar-Austra Roo. «See on seal alati olnud.»

Tallinna omandireformiametile on tagastamistaotluse esitanud ka Aia 5b kinnistu õigusjärgsust taotlevad Lonni Siim ja Pauline-Kristine Grass. 10. septembril 1934 ostis nende õe Ida Valteri ameeriklasest abikaasa Johannes Valter (Walter) Tallinnas maja. Aia 5b riigistati 1. novembril 1940, samal aastal lahkus Ida Valter USAsse. Ta elas kuni surmani Ameerikas, järeltulijaid Valteritel polnud.

Tallinna linnakomisjoni otsusega 16. jaanuarist 1995 tunnistati Aia 5b ja nimetatud krunt omandireformi objektiks. Sama otsusega tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks Lonni Siim ja Pauline-Kristine Grass, mõlemad neljandiku osas majast. Vara neile aga ei tagastatud, sest samal aastal võõrandas Tallinna kesklinna valitsus hoone 11 korterit. Majas erastasid korterid ka Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME töötaja Marje Männis ja sama perekonnanime kandev Märt Männis.

Vanalinna Kinnisvarahoolduse taotlusel tühistati linnakomisjoni jaanuari otsus 16. oktoobril 1995.

Siim ja Grass andsid 7. novembril 1996 Tallinna halduskohtusse kaebuse linnakomisjoni 16. oktoobri 1995 otsuse peale. Halduskohus jättis 17. märtsil 1997 kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitajate apellatsioonkaebust arutab ringkonnakohus kahe nädala pärast.

Nüüd üritavad Siim ja Grass omandireformi õigustatud subjektideks saada omandireformi muudatuste abil.

Lisaks välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute vara pärijatele laieneb täiendavate tagastamistaotluste esitamise ring ka isikutele ja nende pärijatele, kellel jäi enne 16. juunit 1940 neist olenemata põhjustel omandiõigus lõpuni vormistamata, samuti õigusvastaselt võõrandatud maa omanikule, tema vanematele, abikaasale või lastele, kui seal asub nende elamu. Tallinna omandireformiametisse oli nädala alguseks esitatud 18 taotlust.

Hetkel kuum