• OMX Baltic−0,24%272,33
  • OMX Riga−0,54%868,98
  • OMX Tallinn−0,11%1 740,42
  • OMX Vilnius−0,22%1 050,54
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,53%8 297,78
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • OMX Baltic−0,24%272,33
  • OMX Riga−0,54%868,98
  • OMX Tallinn−0,11%1 740,42
  • OMX Vilnius−0,22%1 050,54
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 1001,53%8 297,78
  • Nikkei 2252,61%39 480,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • 28.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maapoliitikute sündroom

Riigikontrolli Eesti Panga akti lugemiseks ettenähtud piskust ajast on maaliitlastest riigikogujaile piisanud, et leiutada eelnõu, mis annaks põhjust keskpanga nõukogu esimehele Uno Merestele head teed soovida.
Äripäeva arvates on tegemist lihtsalt maarahva poolt armastatud maarahvasaadikute järjekordse püüdega oma eksistentsi õigustada ja endale tähelepanu tõmmata. Kaitsetollindusest saavutatud eufooria on realiteeditajule kübeke kahjustavalt mõjunud ja nina üritatakse surkida valdkondadesse, kus pädevusest jääb vajaka, ent soov pumba juures olla kaalub selle üle. Kui seltskond riigikogujaid on end juba tituleerinud maarahava esindajaiks, võiks nad oma valitud teed ka käia. Seni ei ole nn maaparteide poolt ühtegi korralikku maamajandust puudutavat tegu Toompeal korda saadetud. Kui üldse rääkida efektiivsest maapoliitikast, saab seda teha Mõõdukate, reformistide ja veel mõne erakonna puhul. End otsesõnu maameesteks tituleerivad riigikogujad ei ole suutnud seni suurt midagi asjalikku välja töötada. Pigem on võetud endale kärajate roll, keda juhivad käesuunajad väljastpoolt riigikogu. Võiks küll üle korrata vana tõde, et iga rahvas väärib oma juhte, ent eelkõige on selliste poliitikute olemasolu õnnetuseks maarahvale endale.
Mereste kohalt kangutamise üheks põhjuseks toovad maapoliitikud väidetavalt riigile 12 miljonit krooni kahju toonud kullamüügi. Muidugi -- kuld on konkreetne, käegakatsutav ja üheselt mõistetav asi. Swap-tehingute ja rahakeerutamise olemus jääb mõnevõrra keerulisemaks ja segasemaks.
Kulla standardilt mindi maailmas edasi juba pärast Esimest maailmasõda. Konkreetne kullakang kuskil pangakeldris on küll ilus ja väärtuslik asi, ent tal ei ole omadust ennast juurde kasvatada. Ka oksüdeeruma on see metall väga aeglane, kuigi Maaliidu liider Arvo Sirendi väitis, et keskpangas on toimunud eriti ulatuslikud kahtlased protsessid.
Kuld intressi ei teeni, tema vastu vahetatud Saksa margad aga küll. Nii ei saanudki Eesti Pank kullatehingust kahju, kuna markade pealt teenitud intress kompenseeris hinnavahe. Asendades Eesti Panga aktivates kulla markadega, hoiti Eesti rahasüsteem stabiilsena. Kulla säilitamisel oleks selle hinna langemise puhul krooni kattevara väärtus võinud langeda alla emiteeritud kroonide väärtuse.
Samuti leiavad sirendilased, et kui Eesti Pank on määratud emissioonipangaks, ei tohi ta anda laene juriidilistele ja üksikisikutele. Riigikontroll laenamist kui sellist ei vaidlustanud. Ka ei ole laenamine seadusega keelatud. On ju Eesti Panga seaduse järgi pangal õigus anda laenu oma töötajaile ja nõukogu liikmeile Eesti Panga nõukogu kehtestatud tingimustel. Seadus keelab keskpanga töötajatel ja nõukogu liikmeil laenamise mistahes teisest krediidiasutusest peale Eesti Panga.
Toimetus ei taha väita, et Uno Mereste on asendamatu ja peaks ilmtingimata jätkama Eesti Panga nõukogu esimehena. Maaliidu esitatud eelnõu jõuab läbimineku puhul tulemusteni alles kusagil sügisel. Detsembris saab korraliste valimistega Mereste esimeheaeg otsa. Vaevalt on mõtet paariks kuuks panganõukogu etteotsa uut meest panna. Seega on Maaliidu ettepanek vaid asjatundmatu ja puhtpoliitiline lokulöömine, mille ainuke eesmärk on tähelepanu tõmmata ja furoori tekitada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele