28 aprill 1997

Kas Via Baltica hakkab valmima?

Balti riikide transpordiministrid on avaldanud taas lootust, et Via Baltica ikka ükskord valmis saab. Eesti teede- ja sideminister Raivo Vare kinnitas Balti assamblee istungjärgul, et kaubatee rajamine jõuab lõpule aastaks 2000. Lootus võib olla liiga optimistlik.

Kaks aastat tagasi rajati Via Baltica edasisi plaane 1993. aastal Soome konsultatsioonifirma Viatek ja Rootsi Sweroadi poolt tehtud tasuvusuuringule. Selle järgi vajas Eestis kulgev Via Baltica lõik aastatel 1995--2000 koheselt trabimiseks 6 miljonit dollarit ja investeeringutena 10--20 miljonit dollarit. Raivo Vare nädalavahetusel tehtud avalduse järgi on Via Baltica hind kahe aasta jooksul Eesti jaoks kasvanud peaaegu kaks korda -- 48 miljoni dollarini.

Uuringud näitavad, et peale rahaliste kulutuste on muud olulised parameetrid jäänud samaks. Lahendust pole leidnud piiriületusprobleemid. Via Baltica Monitoring Commitee (VBMC) küsitlus autojuhtide seas näitas, et pikim ooteaeg on endiselt Leedu-Poola piiril, kus kulub keskmiselt 8--9 tundi.

Kaks aastat tagasi selgus Eesti maanteeameti statistikast, et igast sajast Helsingist tulnud reisijast suundus Via Balticale edasi vaid kaks. VBMC uuring näitab, et endiselt kasutatakse maanteed peamiselt kohalikuks liikluseks. Kui linnade läheduses on teede koormus kuni 20 000 autot ööpäevas, siis muudel lõikudel vaid 2000--3000 autot. Läti-Eesti piiri ületab näiteks ööpäevas 600--700 autot.

Teedevõrgu puudulikkus on kõige enam tuntav Poolas. Samas on Poola juba kaks aastat tagasi teatanud, et Via Baltica ei kuulu tema prioriteetsete projektide hulka. Selle nimel suurele laenukoormale enam lisa ei võeta.

Kahe aastaga pole neid küsimusi suudetud lahendada. Kas õnnestub seda teha aastani 2000 järlejäänud kolme aastaga. Üks peamisi probleemipesasid Poola on ju seisukohal, et Via Baltica projekt polegi esmatähtis.

Hetkel kuum