1. mai 1997
Jaga lugu:

Jakobson lubab oma aktsiad maha müüa

Vastab väärtpaberiinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Indrek Jakobson

Väärtpaberiinspektsioon analüüsib alati ühe või teise firma tausta ja majandustulemusi. Me aga ei avalikusta oma uurimise tulemusi, kui sealt ei ilmne seaduserikkumisi. Peame jälgima, et avalikkuse ette satuks kogu seaduse järgi nõutav info ettevõtte tegevuse kohta.

Inspektsiooni ülesanne pole anda investeerimissoovitusi. Meie informeerime avalikkust kõikidest seaduserikkumistest. Näiteks siis, kui tuli ilmsiks, et ASi Soots Turism emissiooniprospektis esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, informeerisime sellest kohe ajakirjandust, börsi ja väärtpaberite keskdepositooriumi.

Ainult emitent ehk ettevõte, kes oma aktsiad turule toob. Tema vastutab vastavalt väärtpaberituruseadusele oma aktsiate väljalaske kohta esitatud või avaldatud info õigsuse eest. Vastutust kinnitavad emitendi ja audiitori allkirjad emissiooniprospektis.

Kui emitent on esitanud valeinformatsiooni, kaebab inspektsioon emitendi kohtusse. ASi Soots Turism juhtumis tunnistas kohus Soots Turismi süüdi ja trahvis ettevõtet 25 000 krooniga.

Investeerimisotsuse teeb investor iseseisvalt, väärtpaberiinspektsioon individuaalseid konsultatsioone anda ei saa.

Kui väikeinvestor loodab saada uusemissioonist maksimaalset tulu ise seejuures riskimata, on see küll väga kaheldav lootus. Tuleb arvestada, et iga investeering on seotud riskiga ja kel napib teadmisi ja oskusi emissiooniprospekti põhjal õige investeerimisots use tegemiseks, peaks oma raha paigutama investeerimisfondi või sõlmima lepingu professionaalse maakleriga.

Inspektsioonil on fondide üle tugev järelevalve, fondid annavad meile igakuiselt oma tegevusest aru. Võib öelda, et fondidesse investeeritud raha on riikliku kontrolli all.

Jutt, et välisinvestor sellel põhjusel Eesti väärtpaberituru vastu usalduse kaotab, küll paika ei pea. Kõik aktsiad ei saagi ju olla võrdväärselt head blue-chip'id ehk turuliidrid. Välisinvestor leiab tavaliselt ise riskid emissiooniprospektist üles ja langetab otsuse.

See tuleneb asjaolust, et aktsiate eest tasutakse pärast märkimisperioodi lõppu ja nii võib praktiliselt igaüks kogu emissiooni täis märkida. Nii näiteks märgiti Soots Turismi emissioon üle 30-kordselt ja ESSi emissioon üle 380-kordselt. See tähendab, et igaüks, kes märkis 10 miljoni krooni eest kogu ESSi emissiooni täis, sai tegelikult 465 aktsiat 26 000 krooni eest.

Arvan, et ESSi emissioon oli viimane, mille puhul aktsiate eest tasutakse pärast märkimist. Edaspidi tasutakse aktsiate eest kohe märkimise ajal ja kui emissioon üle märgitakse, saavad aktsionärid saamata jäänud aktsiate eest raha tagasi.

See on meie tungiv soovitus. Arvan, et ettevõtted soovivad ise nii talitada, kui näevad, et kohene aktsiate eest tasumine peegeldab tegelikku olukorda turul ja investori ostuvõimet.

Kõik materjalid on üle antud õiguskaitseorganitele. Väärtpaberiinspektsiooni ülesanne oli koguda võimalikult palju eelnevat informatsiooni, mida teised asutused saaksid edasises uurimises kasutada. Praegu inspektsioon selle asjaga enam ei tegele ja infot edasise uurimise kohta ei oma.

Arvan, et Loki väide oli ilmne liialdus, mis oli tingitud vajadusest tõmmata väärtpaberiturul toimuvale rohkem tähelepanu. Tegelikkuses on sellist olukorda raske ette kujutada, kuna nii suure siseinfo põhjal tehtud tehingute hulga juures ei saaks turg toimida. Kaks kolmandikku investoritest ei saa lihtsalt 1/3 arvel pikka aega kasu lõigata. Siseinfo kasutamine võib olla tõenäoline mõne üksiku juhtumi puhul, aga seda ei saa öelda kogu turu kohta.

Praegu on Eesti seaduste ees kõik võrdsed sõltumata sellest, kas nad on riigiametnikud või mitte.

Võimalik, et sellel aastal valmiv uus väärtpaberiseaduse redaktsioon seab riigiametnike aktsiaostudele mingeid piiranguid.

Võin täiesti kindlalt väita, et mitte ükski väärtpaberiinspektsiooni ametnik pole kunagi omanud ega oma ühtegi Ühispanga aktsiat ega ostnud neid ka «kuumal» perioodil möödunud aasta lõpus.

Jah, mul endal on kahe ettevõtte aktsiaid, kusjuures investeerimisotsuse teeb minu eest väärtpaberimaakler. Kavatsen aga oma aktsiaportfelli lähemal ajal maha müüa, kuna ma ei pea sobilikuks sellisel ametikohal töötades omada ettevõtete aktsiaid.

Konkurss kuulutatakse välja alles pärast Loki lahkumist, see on 12. mail. Mõnede kõrgete riigiametnike arvates on konkurss mõeldud läbikukkumisele, kuna seab kandidaatidele liiga suured nõudmised.

Näiteks peab kandidaadil olema seljataga kaks aastat juhtivat tööd riigiasutuses või viis aastat erasektoris. Neid inimesi, kes 1992. aastal erasektoris väärtpaberitega alustasid, pole õieti olemas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum