Tartu üliõpilasküla uuestisünd

«Mittetulundusühing Tartu Üliõpilasküla tekib nii ehk teisiti,» on ülikooli rektori abi Ene Seidla resoluutne. Üliõpilasküla moodustaksid Tartu ülikool ja mittetulundusühing Ülikooli Üliõpilaskond kahepeale. Seidla peab loomulikuks, et linn osaleks üliõpilaskülas. «Tartu linna elanikest moodustavad üliõpilased ikkagi kümme protsenti,» argumenteerib Seidla.

Üliõpilasküla direktori Andres Kase sõnul on üliõpilaste majutamisega tegeleva iseseisva organisatsiooni moodustamisega kiire. «Ootame ära linnavolikogu 8. mai otsuse,» lisab Kask. Tema sõnul lähevad Tartu üliõpilasküla kasutusse kõik praegused ühiselamud koos varaga, samuti tulevikus ostetavad või ehitatavad ühiselamud. Kask töötab üliõpilasküla direktorina 1995. aasta aprillist, ta on õppinud ülikoolis õigusteadust.

Tartu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe, ülikooli raamatukogu direktori Peeter Oleski kinnitusel soovib komisjon, et üliõpilasküla idee teostuks. «Üliõpilasküla projektil peab kindlasti taga olema riigi pikaajaline toetus,» räägib Olesk. «Me ei soovi, et Tartu linn jääks üliõpilasküla ees majanduslikult vastutavaks. Küll aga võiks üliõpilasküla saada riigi raha läbi linna, nagu see on Soomes.»

Oleski kinnitusel teeb tema juhitav komisjon linnavolikogule ettepaneku moodustada töörühm, kes töötaks välja üliõpilasküla korraliku äriplaani.

Üliõpilaskülaga liitumisest on hakanud huvituma ka põllumajandusülikool. «Olime algul sellele vastu,» tõdeb põllumajandusülikooli haldusprorektor Rein Liblik. Kahe Tartu kõrgkooli rektoraadi esindajad arutasid üliõpilaskülaga seonduvat kolmapäeval. Libliku kinnitusel on üliõpilasküla ideed hakanud toetama ka EPMÜ endine rektor, praegune haridusminister Mait Klaassen. EPMÜ kolmes ühiselamus on kokku 834 kohta.

Tartu ülikooli ühiselamuid haldav üliõpilasküla moodustati 1991. aastal ülikooli juurde väikeettevõttena. «Algusest peale oli eesmärk muuta ettevõtmine isemajandavaks,» meenutab üliõpilasküla esimene direktor, nüüd pankrotihaldurina endale nime teinud Arno Mägi. «Probleemiks kujunes see, et üliõpilaskülale ei antud vara üle.»

Ülikooli seitsmest ühiselamust on riik jõudnud ülikoolile tagastada ühe. Ühiselamud -- mis vähem, mis rohkem -- on üsna viletsas seisukorras.

Kase sõnul läheb ühiselamute renoveerimine maksma 138 miljonit krooni. Raha selleks -- kuni 10 miljonit USA dollarit -- loodetakse laenata maailmapangalt 24 aastaks 4--6 protsendi suuruse aastaintressiga.

«Et ühiselamud on kokkukukkumise äärel, hakkasin laenuvõimalust aasta tagasi privaatseid kanaleid pidi ajama,» räägib Tartu ülikooli esimene prorektor Toivo Maimets. «Nüüd on asi jõudnud ametlikule tasandile. Maailmapank tahab Eesti valitsuselt kinnitust, et võetav laen ei ole vastuolus valitsuse ideedega.»

Eelmise nädala neljapäeval külastas Tartu ülikooli peaminister Mart Siimann, kes kinnitas, et valitsus arutab laenu küsimust ja tõenäoliselt saadab toetuskirja maailmapanka. Peaministrile meeldis, et maailmapangalt võetavat laenu ei pea garanteerima Eesti riik, vaid selle garanteerib ülikool oma varaga.

«Ma ei usu, et ülikoolil tuleks kunagi hakata laenu tagatist realiseerima,» on Maimets üliõpilasküla edukuses veendunud. «Üliõpilasküla on väga hea äriidee. Nii kaua kui ülikool eksisteerib, on kindel klientuur olemas.»

Ene Seidla kinnitusel on ülikool peale maailmapanga otsinud laenu ka mujalt. Nii on Soome Osuuspankkien Keskusosakepankki koostöös Merita pangaga nõus finantseerima ASile Finest Tartu Hotels kuuluva hotelli Taru ostu kõrge mugavusastmega ühiselamuks. Seidla sõnul on soomlased nõus andma seitsmeprotsendilist laenu 14 aastaks, seda tingimusel, kui ülikool saab Taru kümne miljoni krooni eest. Finest Tartu Hotels küsis hotelli eest algul 18--20 miljonit krooni. Läbirääkimised hinna üle kestavad.

Tartu üliõpilasküla eeskujuks on Turu üliõpilasküla. Esimesed ühiselamud valmisid Turus 1969. aasta sügisel. Soome riik andis üliõpilaskülade ehitamiseks soodsalt laenu 10 miljonit marka kümneks aastaks.

Praegu on Turu üliõpilaskülas 16 arhitektuurselt omanäolist ja funktsionaalset elamugruppi, kus on 3658 korterit 6756 elukohaga. Kokku on üliõpilasküla omanduses 187 ehitist.

«Kvantitatiivne nõudlus on rahuldatud,» räägib Turu üliõpilasküla fondi tegevdirektor Mikko Sedig, kes oli koos Turu praeguse linnapeaga üliõpilasküla esimesi elanikke. «Nüüd investeerime kvaliteeti.» Aastaks 2001 on ümber ehitatud kõik korterid, kus kahe või kolme toa peale on ühine köök ja vannituba. Viimased kahekohalised toad kadusid kümme aastat tagasi.

Odavaim üürikorter maksab 750 Soome marka kuus. Kolmetoalise läbi kahe korruse ehitatud perekorteri eest maksab üliõpilaspere ligi 3000 marka kuus, millest kaks kolmandikku kompenseeritakse eluasemetoetusega. Üliõpilane ostab üürilepingut sõlmides 80margase universaalse võtme, millega saab avada oma elamugrupis kõikide vajalike abiruumide uksi. «Sellega oleme kokku hoidnud 16 asedirektori kohta,» muigab Sedig.

Üliõpilasküla renoveerimist ja ehitamist finantseeritakse laenudega. Riigi laenu osa on 80% ja seda vahendab Turu linn. Riigi laen on sisuliselt tähtajatu, laenu aastaintress on 4%. 10% ulatuses finantseerib Turu linn (intress 6%) ja 3% ulatuses haridusministeeriumi fond. Pankade osa laenudest moodustab 7%.

Tartu üliõpilasküla tänavune eelarve on viis miljonit krooni. Põhitulu (4,3 mln krooni) saadakse üliõpilastelt üüridena. Seitsmes ühiselamus on kokku 2816 kohta. Olenevalt kohtade arvust toas ja mugavustest maksab üliõpilane koha eest üüri 120--240 krooni kuus.

Kase sõnul on seitsme ühiselamu jooksvaks remondiks tänavu ette nähtud 430 000 krooni. Sellest hoolimata alustati sügisel nn uue päntri (Pepleri 14), kus asub ka üliõpilasküla kontor, kapitaalremonti. Hoone põhjalik renoveerimine läheb maksma 10 miljonit krooni. Ehitatakse vaid kahekohalised toad. WC ja du?inurgaga toa üüriks planeeritakse 840 krooni, madalama tasemega toa eest hakatakse esialgsete arvutuste kohaselt küsima 600 krooni kuus. Praegu on selles ühiselamus kahekohalise toa üür 310 ja kolmekohalise toa üür 435 krooni. «Müüme tube, mitte kohti,» selgitab Kask. «Leidub üliõpilasi, kes üürivad näiteks neljakohalise toa kahe peale.»

TÜ politoloogia diplomand ja Õhtulehe turustusdirektor Marek Saal elab koos bioloogia kolmanda kursuse tüdruksõbraga ülikooli vanemas ja viletsamas ühiselamus aadressil Pepleri 23. Kolmese toa eest maksavad noored üüri ja lisateenuste eest kokku veidi üle 150 krooni kuus. Eriliste mugavustega see ühiselamu ei hiilga, korruse peale on du?iruum ja WC.

Saal teab, et üliõpilasküla on olemas, kuid kuulda-näha seda tema sõnul eriti ei ole. «Tõsi, juhtub toru või aken katki minema, siis sellised elementaarsed remonditööd tehakse küll kiiresti ära,» möönab Saal.

Saal on selle poolt, et ühiselamud on vaja korda teha. «Kas aga meie üliõpilasküla suudab kavandatavat projekti oskuslikult ellu rakendada,» kahtleb Saal. «Mängus on liiga suured laenusummad.» Saal on arvamusel, et ülikool võiks ühiselamud enampakkumisel maha müüa. «Ühiselamud pidurdavad Tartus üürikorterite hindu,» järeldab Saal. «Ühiselamus elatakse ainult seetõttu, et sooja maksumus suures osas kompenseeritakse.»