Ümberhindluse reservist

Möödunud külma talve üheks kuumemaks teemaks aastaaruande koostamisel olid rahandusministri määrused ümberhindluse reservi kajastamise korrast.

Kuigi paljude jaoks on 1996. aasta juba kauge minevik, leidub hiliseid huvilisi, kes määruste täitmiseks vajalike arvutustega veel tükk aega vaeva näevad.

Rahvusvaheliste raamatupidamise põhimõtete järgi peaks varade ümberhindluse summa jõudma lõppkokkuvõttes (näiteks varade müümisel või mahakandmisel) eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Eestis oli see ettevõtete poolt seni suures osas tegemata. Põhivara ümberhindluse reservi kajastamise määrused likvideerisid selle vastuolu.

Määruse kohaselt tuleb:

- üleshinnatud põhivara, välja arvatud hooned ja ehitised, maksumust vähendada varem arvele võetud ümberhindlussumma võrra;

- kui varem üleshinnatud põhivara jääkväärtus on väiksem arvelevõetud üleshindlussummast, on maksimaalne allahindlussumma see summa, mille tagajärjel varem üleshinnatud objekti bilansiline jääkväärtus on null;

- eespool mainitud allahindlust kajastatakse õigusaktide alusel korrigeeritud põhivara objektide soetusmaksumuse vähenemisena. Teiselt poolt vähendatakse konto «ümberhindluse reserv» jääki;

- kui pärast seda peaks jääma «ümberhindluse reservi» reale veel mingi jääk varasematest ümberhindlustest, siis tuleb vähendada «ümberhindluse reservi» kirjet ja suurendada «eelmiste perioodide jaotamata kasumi» kontot;

- kõige selle tulemusena peaks kirje «ümberhindluse reserv» olema 0.

Mida see endaga kaasa toob?

1) Vähendatakse ainult nn teise grupi põhivara (masinate, seadmete jms) raamatupidamise jääkväärtust. Hoonete ja rajatiste väärtus jääb muutmata, kuigi nende ümberhindamise reserv kantakse vabasse omakapitali.

2) Määrus puudutab vaid raamatupidamise kandeid, maksuamortisatsiooni tabel jääb muutusteta.

3) Tulevastel perioodidel on raamatupidamise amortisatsioon väiksem, kuid arvestades, et maksustamisel põhivara korrigeeritud maksumus ei muutu, siis maksukoormus ei suurene.

4) Vaba omakapital suureneb ja sisuliselt on võimalik maksta rohkem dividende (kui rahavooge mitte arvestada).

Samal teemal ka Toomas Luman 20. dets ja Rein Ruusalu 6. jaan Äripäevas ning Rita Ilisson 24. dets Sõnumilehes.