• OMX Baltic−0,4%270,49
  • OMX Riga0,14%871,89
  • OMX Tallinn−0,5%1 735,82
  • OMX Vilnius−0,01%1 041,01
  • S&P 500−0,29%5 983,99
  • DOW 30−0,86%43 910,98
  • Nasdaq −0,09%19 281,4
  • FTSE 100−1,22%8 025,77
  • Nikkei 225−0,4%39 376,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,31
  • OMX Baltic−0,4%270,49
  • OMX Riga0,14%871,89
  • OMX Tallinn−0,5%1 735,82
  • OMX Vilnius−0,01%1 041,01
  • S&P 500−0,29%5 983,99
  • DOW 30−0,86%43 910,98
  • Nasdaq −0,09%19 281,4
  • FTSE 100−1,22%8 025,77
  • Nikkei 225−0,4%39 376,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,31
  • 07.05.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaspia naftabuum on kõigest aja küsimus

Kasahstanis ei kõnelda Kaspia mere alustest naftavarudest mitte barrelites, vaid tengizides. Mere idakaldal asuva Tengizi leiukoha varud on 6--9 mld barrelit, millega võiks katta kogu energia-apla USA aastavajaduse.
Hiljuti lähemalt uuritud Kasahstanile kuuluva Kashgani formatsiooni naftavarud võivad aga ulatuda 25 mld, optimistlikuma prognoosi kohaselt kuni 70 mld barrelini. Sellega võiks 10--15 aastaga ümber suunduda kogu rahvusvaheline energiakaubandus.
Naftaturgude raskuskese nihkub kiiresti itta Hiina ja Kagu-Aasia arenevate riikide poole. Prognooside järgi on kõik Aasia riigid peale Brunei pärast 2015. a naftat importivad riigid.
Kaspia piirkond pakuks võimaluse kasvava nõudluse rahuldamiseks, eriti kuna mitmed Aasia riigid soovivad vähendada sõltuvust Pärsia lahe riikidest. Optimistide hinnangul on see aja küsimus, millal Kaspia piirkonnas vallandub naftabuum.
Bakuu oli maailma naftatööstuse sünnikohti, mis andis oma osa Rothscildi ja Nobeli perekonna varandusse, piirkonna tähtsus vähenes aga seoses NSVLi okupatsiooniga 1920. aastail. Kaspia ääres valitseva välisinvasiooni võimaluse tõttu eelistas NSVL kasutusele võtta Siberi maardlad.
Kashgani formatsioon avastati 1980. a, kuid alles NSVLi lagunemise järel kutsus Kasahstan piirkonda uurima Lääne naftakompaniide konsortsiumi, mille moodustavad Itaalia Agip, British Gas, British Petroleum, Norra Statoil, USA Mobil, Royal Dutch/Shell ning Prantsuse Total.
Uuringu eest saavad kompaniid õiguse naftapuurimiseks välja valida 12 blokki ehk territooriumist 10%. 90% läheb avalikule pakkumisele pärast konsortsiumi ja Kasahstani valitsuse vahel toodangu jaotamise kokkuleppe sõlmimist. Konsortsiumiga otsivad liitumisvõimalusi ka USA Amoco ja Exxon, Lukoil ning Jaapani rahvuslik naftakompanii.
Tõenäoliselt liitub konsortsiumiga ka hiljuti loodud riiklik naftakompanii Kazakoil, mis peab leidma partneri 100 mld dollari suuruse konsortsiumi osamaksu tasumiseks.
Partneri valik ei ole üksnes majanduslik otsus, kaaluda tuleb mitmeid strateegilisi tegureid, nagu seda, milline roll anda Vene kompaniidele.
Venemaa kaudu kulgevad praegu peamised eksporditeed. Mullune Lukoili kaasamine Kaspia naftajuhtme konsortsiumi, mis rajab Tengizi väljalt Musta mere sadamasse naftajuhet päevase läbilaskevõimsusega 1,2 mln barrelit, kõrvaldas takistused projekti realiseerimiselt.
Tõke Lukoili osalemiseks Kaspia mere aluse nafta ammutamisel on eelkõige Vene poolel, kuna Vene välisministeerium ei pea lahendatuks küsimust Kaspia mereks või järveks tunnistamisest. Venemaa jääks kaotajaks, kui veekogu tunnistatakse mereks ning jaotatakse rahvusvahelise õiguse järgi sektoriteks. Lukoili osalemist konsortsiumis võiks tõlgendada Venemaa järeleandmisena.
Kasahstanil tuleb Venemaale teha mööndusi, kuid samas otsitakse Kaspia naftale uusi ekspordikanaleid, mis vähendaks Venemaa monopoli. Jaapani kaasalöömisega konsortsiumis muutub tõenäolisemaks naftajuhtme rajamine läbi Lääne-Hiina. Soodne oleks naftajuhe läbi Iraani, kuid seal on takistuseks USA sanktsioonid. Naftajuhe Turkmeenia ja Afganistani kaudu Pakistani on poliitilist olukorda arvestades ebatõenäoline. Suured naftamaardlad on alati turu leidnud, hoolimata tehnilisest või poliitilisest keerukusest. FT

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.11.24, 08:00
Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele