8. mai 1997
Jaga lugu:

Lühiuudised

Lõuna-Eesti suurima kontserni ASi Estiko aktsiate avalik emissioon kulges edukalt, sest aktsiaid märgiti üle, kinnitas emissiooni korraldaja Balti Cresco Investeerimisgrupi ASi juhatuse esimees Andres Rätsepp eile.

«Ametlikud tulemused selguvad järgmise nädala algul,» lisas Rätsepp.

Avaliku, ilma eelisostuõiguseta emissiooni käigus emiteeris Estiko 500 000 kümnekroonise nimiväärtusega uut aktsiat, mida müüdi hinnaga 40 krooni aktsia.

Estiko nõukogu esimees Kalju Hellenurm on varem Äripäevale väitnud, et emissiooni abil saadavast 20 miljonist kroonist investeerib Estiko kaks kolmandikku Emajõe ärikeskuse ehitusse ja ülejäänu tütarfirmasse Estiko-Plastar ning Tallinna rajatavasse SPARi kauplusse.

Estiko korraldas märtsi lõpus ka fondiemissiooni, mille käigus A- ja E-aktsionär sai kolme aktsia eest juurde ühe aktsia.

Pärast fondiemissiooni ja aktsiate avalikku müüki suurenes Estiko aktsiakapital ligi 30 miljoni kroonini. äp Kaubandus-tööstuskoda valis uue juhatuse

Kaubandus-tööstuskoda valis eilsel üldkoosolekul koja uue juhatuse koosseisu ning juhatuse esimehe.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimeheks valis üldkogu taas Toomas Lumani, kes oli ainuke kandidaat sellele kohale.

Juhatuse koosseisu valis üldkogu uute liikmetena kütusefirma AA-Trading juhatuse esimehe Juhan Kolgi ja Saku õlletehase direktori Cardo Remmeli.

Vanast koosseisust kuuluvad juhatusse Andres Bergmann, Andres Eesmaa, Ants Kotkas, Jüri Käo, Rein Lang, Meelis Milder, Endel Siff, Toomas Sildmäe, Enn Sokk, Erki Urva Koit Uus ja Enn Veskimägi.

Uude juhatusse ei kandideerinud vanast koosseisust Toomas Kitsing seoses kantsleritööga kaitseministeeriumis. BNS

Eesti kõrgema kommertskooli kuratoorium valis traditsiooniliselt aasta ärimehe, kelleks 1996. aastal sai Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal. BNS

Eesti Panga bilansimaht kahanes märtsis 0,03 protsenti, moodustades 9,2928 miljardit krooni.

Eesti Panga kohustused vähenesid aprillis 0,9 protsenti, kuid kapital, reservid ning kogukasum kasvas kogusummas 4,5 protsenti.

Keskpank märgib, et baasrahanõudluse enam kui viieprotsendilist vähenemist võrreldes märtsiga võib seostada eelkõige kohustuslike reservide täitmise eripäraga.

Eesti krooni kattevara moodustas aprilli lõpul 8,1681 miljardit krooni, kahanedes kuu jooksul 0,3 protsenti.

Krooni kattevara kogumahtu vähendas konventeeritava välisraha mõningane vähenemine. Konverteeritava välisraha kogumaht moodustas 8,119 miljardit krooni.

Eesti Panga välisvõlgade kogumaht suurenes aprillis üle kuue korra, moodustades 273,3 miljonit krooni.

Eesti Panga kuld ja valuutareservid moodustasid aprilli lõpul 7,8947 miljardit krooni, vähenedes aprillis 3,6 protsenti.

Eesti krooni kattevara reserv suurenes aprillis 3,4 protsenti, moodustades kuu lõpul 1,8188 miljardit krooni. BNS

Tarbijahinnaindeks kasvas aprillis märtsiga võrreldes statistikaameti andmeil 1,9 protsenti.

Kaubad kokku kallinesid 1,4 protsenti, sealhulgas toidukaubad ühe protsendi ja tööstuskaubad 2,1 protsenti. Teenused kallinesid 2,4 protsenti.

Keskmisest rohkem tõusid vee ja kanalisatsiooni ja ajakirjanduse hinnad.

1996. aasta aprilliga võrreldes olid tarbekaubad ja teenused tänavu aprillis keskmiselt 9,2 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid aastaga 11,4 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad 7,9 protsenti. BNS

Ühispanga aprilli brutokasum oli 15,685 miljonit krooni, mis viis panga tänavuse kasumi 40,15 miljoni kroonini.

Ühispanga bilansimaht kasvas aprillis 5,6824 miljardi kroonini. Kuuga kasvas bilansimaht Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumist arvestades 6,3 protsenti.

Ühispanga võlad klientidele moodustasid 3,718 miljardit krooni, suurenedes kuuga 14,3 protsenti. Alates aasta algusest on võlad klientidele suurenendud 65,9 protsenti.

Siht- ja välisabi fondid moodustasid 282,6 miljonit krooni.

Ühispanga brutolaenuportfell moodustas aprilli lõpus 3,383 miljardit krooni, kasvades kuuga 13,4 protsenti. Laenud andsid aktivatest 59,5 protsenti. Võlgnevuste kattereserv oli 71,9 miljonit krooni. BNS

Eelmises Äripäevas avaldatud artiklisse «Eesti Gaasi ja Olümpia hotelli aktsiad müüki» sattus eksitav viga. Olümpia hotelli eelmise aasta kasum oli 20 miljonit, mitte 47,4 miljonit krooni. äp

Jaga lugu:
Hetkel kuum