11. mai 1997
Jaga lugu:

Eesti Pank hakkab piirama välisraha sissevoolu

«Kommertspankade kapitali adekvaatsuse tõstmisel on veel ruumi,» väitis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan. Tema sõnul saab keskpank piirata raha sissevoolu väliskapitali maksustamise, keelustamise, piirangute või kokkuostmisega.

«Praegu pole veel selge, milliseid meetmeid keskpank rakendab,» lisas Järvan. Tema sõnul selgub kommertspankade majandusnäitajatest, et pankadel on raskusi üldmajanduslike riskide hindamisel. Keskpanga eesmärk on kitsendada laenuandmise võimalusi, et rahastamist leiaksid vaid seda väärivad projektid, ütles Järvan.

Järvan kinnitas, et Eesti panganduses on mitmeid tendentse, mis näitavad, et välisraha jätkuva sissevoolu tingimustes ei suuda pangad piisavalt hästi olemasolevale rahale rakendust leida. Tema sõnul annavad keskpanga kartustele kinnitust suurenev jooksevkonto defitsiit, börsi kiire tõus ja kinnisvara kallinemine.

Välisraha jaotub kogu majanduses laiali, aga keskpank pole kindel, kas Eestis jätkub piisavalt tööjõudu paljude heade projektide realiseerimiseks, ütles Järvan. Tema sõnul meeldiks seetõttu Eesti Pangale, kui välistööjõu kasutamist puudutavad seadusesätted oleksid Eestis senisest leebemad.

Järvan tõi Eesti Panga kavatsustele võrdluseks teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides toimuva, kus keskpangad võitlevad samuti väliskapitali suureneva sissevoolu vastu. Ta rääkis, et hiljuti seadis Sloveenia keskpank piirangud välismaiste portfelliinvesteeringute tulekule sellesse riiki, mis pani nördima paljud välisinvestorid ja põhjustas börsi languse. Sloveenia keskpank põhjendas rakendatud meetmeid liiga suure väliskapitali sissevooluga, mis raskendas võitlust riigi kõrge inflatsiooniga ja vähendas Sloveenia ekspordipotentsiaali, ütles Järvan.

Järvani sõnul peaks Eesti Pank olema Euroopa rahaliiduga ühinemisel rahapoliitika kaudu kommertspankadega tihedamalt seotud. Senise valuutakomitee süsteemi juures puudub Eesti pankadel rahapoliitikas osalemise kogemus, mis võib kujuneda takistuseks Euroopa ühtses rahapoliitikas osalemisel ja vähendada pankade konkurentsivõimet, leidis Järvan.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja lubas, et Eesti Pank ei hakka kommertspankade pakutavaid intresse meelevaldselt muutma.

Tema sõnul ajavad riigid rahapoliitikat avaliku sektori ning keskpanga ja erasektori võlakirjade müügi kaudu. Kommertspangad peavad harjuma olema partneriks selliste finantsinstrumentide kasutamisel rahaturul, ütles Järvan.

Järvani sõnul pole Eesti Pangal seoses Euroopa Liidu ühisraha euro tulekuga kavas hakata Eesti krooni devalveerima, kuna krooni tegelik kurss pole seni üle hinnatud. Krooni kallinemisel on veel tublisti kasvuruumi, millega kaasneb kõrgem inflatsioon kui Euroopa Liidus keskmiselt, rääkis Järvan.

Meie pangad peavad arvestama, et nende roll muutub, ütles Järvan. Euroopa kommertspangad on harjunud efektiivse finantsturu tingimustega ja nende tehniline tase on kõrge, lisas ta. Järvan tõi näite internetipangandusest, mille kaudu on näiteks Inglismaal elavad inimesed Ameerika pankade kliendid.

Alates 1. juulist hakkab Eesti Pank rakendama kommertspankade suhtes nõuet suurendada kohalikele omavalitsustele laenatud raha riski viiekümnelt protsendilt saja protsendini, piirata sularaha hulka kohustuslikes reservides senise 40 protsendi asemel 30 protsendini ja laiendada kohustusliku reservi baasi summale, mida pangad on välismaalt rohkem sisse laenanud kui sinna deponeerinud.

1. oktoobrist kehtib nõue suurendada kommertspankade kapitali adekvaatsust kaheksalt protsendilt kümnele.

Kommertspangad suhtuvad muutustesse skeptiliselt Kuigi osa kommertspankade töötajaid leiab, et krooni on vaja peagi devalveerida, ei usu nad, et Eesti Pank teeb seda enne, kui Eesti ühineb Euroopa rahaliiduga ja loobub seotusest Saksa margaga.Margus Kangro,

Ühispanga kapitaliturgude osakonna direktor: «See, et keskpank seab piiranguid välisraha sissevoolule, sunnib ettevõtteid tasuma raha eest kõrgemat hinda ja koormab maksebilansi jooksevkontot. Selles vallas töötab Eesti Pank iseendale vastu.

Arvatavasti pole Eestis ühtegi inimest, kes oskaks vastata, kuidas ja millal Eesti Euroopa rahaliiduga liitub. Võib arvata, et rahaliidus muutub turg avatumaks ja lääne pankadel on kergem jalga maha saada.

Ei usu, et rahaliit Eesti pankade jaoks midagi muudab, kuna juba praegu on pankadel väga head likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse normatiivid, mis peaksid vastama Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele.

Eesti Pangal on Euroopa rahaliidu ja euro kaudu hea võimalus viia läbi krooni pehme devalveerimine sel ajal, kui loobutakse krooni seotusest Saksa margaga ja minnakse üle eurole.»

«Euroopa rahaliiduga liitumisel tuleb keskpangal lahendada palju probleeme. Esiteks on meie Saksa margal põhinev kroon ülehinnatud, mistõttu on päevakorral uus devalveerimine. Seda tuleb teha, sest muidu kannatab eksport.

Krooni kursi vabaks ehk ujuvaks laskmine on samuti devalveerimine, kuigi varjatud kujul.

Devalveerimisega kannatavad need, kes peavad laenu tagasi maksma. Pangad enamasti ei kannata, kuna nad on sidunud laenud Saksa margaga.

Devalveerimisest võidab ekspordisektor, samas on raske öelda, kas devalveerimine olulist tõuget annab. 1992. aastal toimus krooni oluline devalvatsioon, ent efekti ei saavutatud.»

«Ei usu, et kohalikus valuutasüsteemis lähemate aastate jooksul muutusi tuleb. Senised keskpanga sammud, mis piiravad välisraha sissevoolu, on osaliselt õiged. Samas tuleb arvestada, et Eesti pankades on riskid väga tugeva kontrolli all, mis tuleneb senistest kriisidest.

Ei usu, et keegi võtab praegu põhjuseta raha sisse. Probleem pole nii suur, kui seda näeb Eesti Pank.

Konkurentsivõitlust Eesti ja välismaiste pankade vahel ei näe ma enne, kui Eesti liitub Euroopa rahaliiduga. Kui Eesti asub sellest liidust väljaspool, ei tohiks kohalikul turul probleeme tekkida.

Mina ei pea euro tulekut väga kindlaks asjaks. Võib juhtuda, et selle valuuta eluiga on lühikene, kui see tuleb rahaliitu pürgivatele riikidele kehtestatud kriteeriumidest. Euro tulekuga arvutab Eesti Pank Saksa margad ümber euroks. Selle teostamiseks on mitmeid võimalusi ja euro on hea ajend midagi muuta. Ilmselt tulevad need muutused ootamatult, kuna etteteatamine ei anna mingit efekti.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum