Iga uus seadus toob endaga kaasa uued võimalused seadustest mööda hiilida. Erand ei ole ka eile valitsuses heaks kiidetud tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu, mille eesmärk on maksustada mitteresidentide Eestist saadud tulusid ja millega üritatakse piirata maksude kantimist offshore-firmade kaudu.
Äripäeva arvates ei ole seaduseelnõu õnnestunud, sest kavandatavad muudatused ei piira offshore-firmade teenuste kasutamist. Samuti ei saa nõustuda sellega, et maksustatakse mitteresidentide Eestist saadud tulud. Praegu päevakorral oleva tulumaksuseaduse muutmine võib tuua endaga kaasa Eestisse tehtavate välisinvesteeringute mahu vähenemise.
Maksuvabasid firmasid kasutatakse maksudest kõrvalehoidmiseks või firma tegelike omanike varjamiseks. Sellepärast on rahandusministeerium soov piirata offshore-firmade tegevust igati kiiduväärt üritus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigi üks ülesanne on luua aus ettevõtluskeskkond ja sellepärast tuleb maksudest kõrvalehoidjate elu muuta võimalikult raskeks.
Need sammud, mida valitsus rahandusministeeriumi ettepanekul kavatseb astuda, ei anna aga loodetud tulemust.
Tulumaksuseaduse muutmisega soovitakse offshore-firmade teenuste kasutamiseks tehtud kulud maksustada 15 protsendi suuruse maksumääraga. Selleks koostatakse maksuvabade piirkondade nimekiri, mille kinnitab valitsus. Rahandusministeerium on esialgsesse nimekirja lülitanud kõik maksuvabad piirkonnad. Tõenäoliselt peab aga valitsus poliitilistel põhjustel sellest nimekirjast võtma välja näiteks need maksuparadiisid, mis asuvad USAs, Iirimaal, Küprosel või Hollandis.
Pärast seaduse jõustumist orienteeruvad maksuvabasid firmasid müüvad ettevõtted ümber ja hakkavad Eestis müüma ainult sellistes piirkondades registreeritud offshore-firmasid, mis ei ole kantud valitsuse koostatud nimekirja.
Maksudest kõrvalehoidjaid ehk offshore-firmade kasutajaid on Eesti ärimeeste hulgas veel üsna palju. Maksuvabade firmade müügiga tegeleb Eestis aktiivselt seitse-kaheksa firmat. Edukamad nendest müüvad nädalas umbes kümmekond offshore-firmat.
Peale eraettevõtjate kasutavad maksudest kõrvale hoidmiseks offshore-firmasid ka riigiettevõtted. Samuti on maksuvaba firmat kasutatud mõnes edukas ettevõttes oleva riigiosaluse kantimiseks. Sellekohaseid näiteid võib tuua hotelli- ja kütuseärist.
Rahandusministeeriumi poolt välja pakutud meetmetest tõhusam abinõu on maksuparadiisis registreeritud ettevõttega seotud Eesti residendile deklareerimiskohustuse ja tõendamiskohustuse kehtestamine. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et maksumaksja peab ise tõestama, et ta ei kasuta offshore-firmat maksudest möödahiilimiseks.
Deklareerimiskohustus tähendab, et residendist maksumaksja, kes on seotud maksuvabas piirkonnas registreeritud firmaga, peab deklareerima offshore-firma tulu ja esitama selle kohta vajalikud andmed ning tõendid.
Maailmas pole keegi suutnud mõelda välja meetmeid, mille abil oleks võimalik naelutada kinni maksuparadiiside uksed. Offshore'iga don-quijoteliku võitluse asemel võiks rahandusministeerium ja valitsus oma jõu pühendada ettevõtte tulumaksu kaotamisele, sest mida vähem on ettevõtted maksustatud, seda väiksem on nende kiusatus maksuparadiisi uksest sisse astuda.