• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Pank on raskustes

    Tallinna Pank jäi hätta kohustusliku reservi järgimisega

    Tallinna Panga finantsturgude direktor Martti Siimann ütles, et panga rahaprobleemid tekkisid mõne pangatöötaja valearvestuse tõttu nädala alguses. Vahetult enne 13. maid pidi pank kandma riigi sotsiaalametile üle 30 miljonit krooni ja lunastama Tallinna linnavalitsuse 15 miljoni kroonise deposiidi, kuid kassasse ei laekunud vajalikul määral vaba raha, seletas Siimann. Seetõttu pidi pank laenama raha mujalt, ütles ta.
    «Laenasime 13. mail 3,6 miljonit krooni Hansapangalt,» sõnas Siimann. «Sellel päeval oli see meie ainuke laen ja ainus võimalus kiiresti raha saada. Hansapank rippus kümme minutit toru otsas, enne kui söandas meile laenu anda.»
    Äripäeva andmetel oli Tallinna Pangale antud laenu intress 10,25 protsenti, samal ajal kui üleöölaenude turu keskmine intress oli eelmisel päeval 4,4 protsenti.
    Eesti Pank on kehtestanud kommertspankadele kohustusliku reservi nõude 25 miljonit krooni iga pangapäeva lõpuks. Tallinna Pangal jäi kohustuslikust summast Martti Siimanni väitel 13. mail puudu 3,6 miljonit krooni.
    Kui üleöölaenude turult poleks raha saadud, oleks Tallinna Pank pidanud Eesti Pangale maksma 15protsendilist intressi puudu oleva summa pealt, ütles Siimann. Tallinna Pank oli nõus laenama raha üleöölaenude turu keskmisest intressist tunduvalt kõrgema määraga, sest tekkiv kahju oli väiksem kui intressid keskpanga ees.
    Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erkki Raasuke ütles, et Tallinna Pangal on likviidsuse juhtimisel olnud viimasel ajal märgata ebastabiilsust.
    Ühispanga rahaturu juht Andres Ojamaa lausus, et ilmselt on Tallinna Pank 400 miljoni kroonise sündikaatlaenu ootuses raha välja andnud ja sellest on tulenenud rahalised raskused. Ojamaa lootis, et kriis pangandusturul laheneb lähema kuu aja jooksul, kuna mitmed kommertspangad ootavad välismaiste krediidiliinide avanemist.
    Tallinna Pank saab 20. mail 40 miljonit krooni laenu Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast ning 23. mail 400 miljonit krooni sündikaatlaenu Saksamaa pankadelt. Seni kavatseb pank toime tulla lühiajaliste krediitidega mõnelt välispangalt, ütles Martti Siimann.
    Eesti Panga infoosakonna juht Kaja Kell kostis pangainspektsiooni eest, et keskpanga jaoks ei jää sellised likviidsusraskused märkamata. Tema sõnul pole selles midagi erilist, kuna selliseid kõikumisi on varemgi ette tulnud.
    Kell väitis, et tekkinud kriis pole pikaajaline nähtus ja ei mõjuta Eesti pangandusmaastikku. Ta ütles, et keskpank võtab ette meetmeid vältimaks rahaturu kõikumiste ülekasvamist süsteemile ohtlikuks muutuda võiva kriisini. Kell lisas, et osa meetmeid on ka tarvitusele võetud.
    Eile õhtuks oli Tallinna Pank oma likviidsuse taastanud. Tallinna Pank ületas Eesti Panga 25 miljoni krooni nõude rohkem kui kahekordselt ja turult osteti juurde viis miljonit krooni, kinnitas Martti Siimann. Tema sõnul laenati see summa välismaalt, et vähendada võimalikku poleemikat Eestis.
    Edaspidi Tallinna Pank Siimanni sõnul rahaga enam nii lahedasti ümber ei käi ja alates üleeilsest kehtib pangas 25 miljoni kroonine likviidsuspuhver varasema 10--20 miljoni krooni asemel.
    «See oli ühe meie töötaja ühekordne viga ja ta sai 680 krooni trahvi,» kommenteeris juhtunut Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg. Ta ei nõustunud aga ütlema selle töötaja nime, kes pangajuhtide väitel vea tegi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.