• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 16.05.97, 01:00

Tallinna Pank on raskustes

Tallinna Pank jäi hätta kohustusliku reservi järgimisega

Tallinna Panga finantsturgude direktor Martti Siimann ütles, et panga rahaprobleemid tekkisid mõne pangatöötaja valearvestuse tõttu nädala alguses. Vahetult enne 13. maid pidi pank kandma riigi sotsiaalametile üle 30 miljonit krooni ja lunastama Tallinna linnavalitsuse 15 miljoni kroonise deposiidi, kuid kassasse ei laekunud vajalikul määral vaba raha, seletas Siimann. Seetõttu pidi pank laenama raha mujalt, ütles ta.
«Laenasime 13. mail 3,6 miljonit krooni Hansapangalt,» sõnas Siimann. «Sellel päeval oli see meie ainuke laen ja ainus võimalus kiiresti raha saada. Hansapank rippus kümme minutit toru otsas, enne kui söandas meile laenu anda.»
Äripäeva andmetel oli Tallinna Pangale antud laenu intress 10,25 protsenti, samal ajal kui üleöölaenude turu keskmine intress oli eelmisel päeval 4,4 protsenti.
Eesti Pank on kehtestanud kommertspankadele kohustusliku reservi nõude 25 miljonit krooni iga pangapäeva lõpuks. Tallinna Pangal jäi kohustuslikust summast Martti Siimanni väitel 13. mail puudu 3,6 miljonit krooni.
Kui üleöölaenude turult poleks raha saadud, oleks Tallinna Pank pidanud Eesti Pangale maksma 15protsendilist intressi puudu oleva summa pealt, ütles Siimann. Tallinna Pank oli nõus laenama raha üleöölaenude turu keskmisest intressist tunduvalt kõrgema määraga, sest tekkiv kahju oli väiksem kui intressid keskpanga ees.
Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erkki Raasuke ütles, et Tallinna Pangal on likviidsuse juhtimisel olnud viimasel ajal märgata ebastabiilsust.
Ühispanga rahaturu juht Andres Ojamaa lausus, et ilmselt on Tallinna Pank 400 miljoni kroonise sündikaatlaenu ootuses raha välja andnud ja sellest on tulenenud rahalised raskused. Ojamaa lootis, et kriis pangandusturul laheneb lähema kuu aja jooksul, kuna mitmed kommertspangad ootavad välismaiste krediidiliinide avanemist.
Tallinna Pank saab 20. mail 40 miljonit krooni laenu Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast ning 23. mail 400 miljonit krooni sündikaatlaenu Saksamaa pankadelt. Seni kavatseb pank toime tulla lühiajaliste krediitidega mõnelt välispangalt, ütles Martti Siimann.
Eesti Panga infoosakonna juht Kaja Kell kostis pangainspektsiooni eest, et keskpanga jaoks ei jää sellised likviidsusraskused märkamata. Tema sõnul pole selles midagi erilist, kuna selliseid kõikumisi on varemgi ette tulnud.
Kell väitis, et tekkinud kriis pole pikaajaline nähtus ja ei mõjuta Eesti pangandusmaastikku. Ta ütles, et keskpank võtab ette meetmeid vältimaks rahaturu kõikumiste ülekasvamist süsteemile ohtlikuks muutuda võiva kriisini. Kell lisas, et osa meetmeid on ka tarvitusele võetud.
Eile õhtuks oli Tallinna Pank oma likviidsuse taastanud. Tallinna Pank ületas Eesti Panga 25 miljoni krooni nõude rohkem kui kahekordselt ja turult osteti juurde viis miljonit krooni, kinnitas Martti Siimann. Tema sõnul laenati see summa välismaalt, et vähendada võimalikku poleemikat Eestis.
Edaspidi Tallinna Pank Siimanni sõnul rahaga enam nii lahedasti ümber ei käi ja alates üleeilsest kehtib pangas 25 miljoni kroonine likviidsuspuhver varasema 10--20 miljoni krooni asemel.
«See oli ühe meie töötaja ühekordne viga ja ta sai 680 krooni trahvi,» kommenteeris juhtunut Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg. Ta ei nõustunud aga ütlema selle töötaja nime, kes pangajuhtide väitel vea tegi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele