Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Pank on raskustes

    Tallinna Pank jäi hätta kohustusliku reservi järgimisega

    Tallinna Panga finantsturgude direktor Martti Siimann ütles, et panga rahaprobleemid tekkisid mõne pangatöötaja valearvestuse tõttu nädala alguses. Vahetult enne 13. maid pidi pank kandma riigi sotsiaalametile üle 30 miljonit krooni ja lunastama Tallinna linnavalitsuse 15 miljoni kroonise deposiidi, kuid kassasse ei laekunud vajalikul määral vaba raha, seletas Siimann. Seetõttu pidi pank laenama raha mujalt, ütles ta.
    «Laenasime 13. mail 3,6 miljonit krooni Hansapangalt,» sõnas Siimann. «Sellel päeval oli see meie ainuke laen ja ainus võimalus kiiresti raha saada. Hansapank rippus kümme minutit toru otsas, enne kui söandas meile laenu anda.»
    Äripäeva andmetel oli Tallinna Pangale antud laenu intress 10,25 protsenti, samal ajal kui üleöölaenude turu keskmine intress oli eelmisel päeval 4,4 protsenti.
    Eesti Pank on kehtestanud kommertspankadele kohustusliku reservi nõude 25 miljonit krooni iga pangapäeva lõpuks. Tallinna Pangal jäi kohustuslikust summast Martti Siimanni väitel 13. mail puudu 3,6 miljonit krooni.
    Kui üleöölaenude turult poleks raha saadud, oleks Tallinna Pank pidanud Eesti Pangale maksma 15protsendilist intressi puudu oleva summa pealt, ütles Siimann. Tallinna Pank oli nõus laenama raha üleöölaenude turu keskmisest intressist tunduvalt kõrgema määraga, sest tekkiv kahju oli väiksem kui intressid keskpanga ees.
    Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erkki Raasuke ütles, et Tallinna Pangal on likviidsuse juhtimisel olnud viimasel ajal märgata ebastabiilsust.
    Ühispanga rahaturu juht Andres Ojamaa lausus, et ilmselt on Tallinna Pank 400 miljoni kroonise sündikaatlaenu ootuses raha välja andnud ja sellest on tulenenud rahalised raskused. Ojamaa lootis, et kriis pangandusturul laheneb lähema kuu aja jooksul, kuna mitmed kommertspangad ootavad välismaiste krediidiliinide avanemist.
    Tallinna Pank saab 20. mail 40 miljonit krooni laenu Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast ning 23. mail 400 miljonit krooni sündikaatlaenu Saksamaa pankadelt. Seni kavatseb pank toime tulla lühiajaliste krediitidega mõnelt välispangalt, ütles Martti Siimann.
    Eesti Panga infoosakonna juht Kaja Kell kostis pangainspektsiooni eest, et keskpanga jaoks ei jää sellised likviidsusraskused märkamata. Tema sõnul pole selles midagi erilist, kuna selliseid kõikumisi on varemgi ette tulnud.
    Kell väitis, et tekkinud kriis pole pikaajaline nähtus ja ei mõjuta Eesti pangandusmaastikku. Ta ütles, et keskpank võtab ette meetmeid vältimaks rahaturu kõikumiste ülekasvamist süsteemile ohtlikuks muutuda võiva kriisini. Kell lisas, et osa meetmeid on ka tarvitusele võetud.
    Eile õhtuks oli Tallinna Pank oma likviidsuse taastanud. Tallinna Pank ületas Eesti Panga 25 miljoni krooni nõude rohkem kui kahekordselt ja turult osteti juurde viis miljonit krooni, kinnitas Martti Siimann. Tema sõnul laenati see summa välismaalt, et vähendada võimalikku poleemikat Eestis.
    Edaspidi Tallinna Pank Siimanni sõnul rahaga enam nii lahedasti ümber ei käi ja alates üleeilsest kehtib pangas 25 miljoni kroonine likviidsuspuhver varasema 10--20 miljoni krooni asemel.
    «See oli ühe meie töötaja ühekordne viga ja ta sai 680 krooni trahvi,» kommenteeris juhtunut Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg. Ta ei nõustunud aga ütlema selle töötaja nime, kes pangajuhtide väitel vea tegi.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.