Kontorid kolivad vanalinnast

Kinnisvarabüroo Uus Maa büroopindade maakleri Üllar Aedna sõnul kolib paari kuu jooksul vanalinnast ja kesklinnast välja umbes kümmekond bürood. Peamiseks põhjuseks on parkimisprobleemid ja soov muutuda järjest enam kliendisõbralikumaks, selgitab Aedna. Mitmete kinnisvaraekspertide hinnangul on vanalinn ja selle lähiümbrus tulevikus lootusetu büroopindade asukohana. Ainult parkimiskohtade vahetusse lähedusse jäävate büroopindade hinnad jäävad endiselt kõrgele.

Endanimelise advokaadibüroo juhi Viktor Kaasiku sõnul oli 1990. aastal levinud arvamus, et advokaadibürood peavad paiknema vanalinnas.

«Nägime tollal kurja vaeva, et endale büroo jaoks sobivaid ruume leida. Lõpuks leidsime ruumid Suur-Karja tänaval,» räägib Kaasik. Majas asus sanitaarepidemioloogiajaam ja viimane korrus oli lagunenud. Ülal asus suur ruum ilma vaheseinteta koos väikese kambriga. «Tollal valitses täielik bürokraatia ja veel ei tuntud mitteeluruumi erastamisprotsesse,» ütleb Kaasik muiates.

Kaasiku ruumidetaotlus käis läbi mitmest komisjonist. Ruumid saadi kätte tingimusel, et korda tuleb teha büroosse viiv kangialune ja seinad kuni ülakorruseni tuleb värvida. Kokku investeeriti Suur-Karja advokaadibüroo remonttöödesse 180 000 USDd, tunnistab Kaasik.

Peamiseks büroovahetuse põhjuseks peab Kaasik parkimiskohtade puudumist ja kõrgeid treppe. «Mina ise olen nende treppidega harjunud ja enam ei võta üles-allakäimine võhmale, kuid kuuekümneaastast soliidset härrasmeest ei saa ma sundida üles-alla kõndima. Kliendil ei ole sugugi ükskõik, kui suuri probleeme tal tuleb lahendada, et advokaadi jutule pääseda. Kui klient otsib veerand või pool tundi parkimiskohta ja hilineb, siis lööb see segamini kogu päevaplaani,» räägib Kaasik.

Tema sõnul on büroos on ka halb ventilatsioon ja palavate ilmadega ruumides viibida on väga kurnav.

Terve eelmine suvi ehitati Hoiupanga juhatuse esimehe Olari Taali ja ekspeaminister Tiit Vähi maja plekk-katust. «Aknaid ei saanud lahti hoida, sest väljas käis pidevalt mingi kopsimine. Pikapeale muutus see häirivaks,» märgib Kaasik.

Lisaks eespool nimetatud puudustele häirib Kaasikut ka kõrvalasuv Nimeta baar. «Seal tarvitatakse ohtralt õlut, kuid neil ei ole vist kõige hiilgavamalt lahendatud tualetiprobleemid, sest millega seletada seda, et baarikülastajad kangi all oma hädasid lahendavad. Korda tehtud kangialusest ei olegi palju järel,» lisab Kaasik mõrult.

Kaasiku kinnitusel sai tema büroo algselt tähtajatu lepingu, hinnaga 30 kr/m². «Pressisin selle hinna välja põhjendusega, et olin teinud juba niigi suuri kulutusi selle maja üldise korrastamise huvides,» ütleb Kaasik. Hiljem muudeti leping tähtajaliseks ja rendihind tõusis 50 kroonini m² eest.

Uue rentniku leidmise kohustust Kaasikul ei ole, sest tema kinnitusel ei annagi ta ruume ära, sest rendileping kehtib veel. «Mul on nende ruumidega omad plaanid,» lisab Kaasik.

Vandeadvokaat Aare Targa kinnitusel nõudis tema vanalinna büroo renoveerimine tohutuid summasid, kuid kehtestatud rendihind ei vastanud tingimustele. Torustik on amortiseerunud ja kliendid ei pääsenud büroole ligi. Pealegi jäi vanalinna büroo kitsaks, põhjendab Tark büroovahetust.

«Kui tehti ettepanek kolida Tallinna Panga peamajja, võtsime pakkumise vastu. Siinsed rendihinnad on küll kõrged, kuid ma tean, mille eest me maksame,» lisab Tark.

Targa sõnul avavad tema endistes ruumides kontori inimesed, kelle juurde ei ole tarvis autoga ligi pääseda. Kui linnavalitsus ei saa liiklust ja parkimist normaalselt korraldada, kolivad varsti paljud firmad ära, lisab Tark. Üllar Aedna kinnitusel kõiguvad Tallinna Panga rendihinnad 200--300 kr/m².

Aedna sõnul olid rendihinnad vanalinnas ja kesklinnas kõrged üheksakümnendate alguses ja osaliselt kehtivad tollased hinnad praegugi. Veel aasta tagasi maksti ruutmeetri eest 200--250 krooni, kuid seoses büroode väljakolimisega hinnad langevad. Need omanikud, kelle närv vastu ei pea, lasevad hinna alla. Alles jäävad need, kes on maja ostnud, need, kellel on linnaga leping, või välismaalased, lisab maakler.

Aedna sõnul maksavad maksimaalseid rendisummasid hetkel saatkonnad ja pangad. Neil võib rendihind küündida isegi 500 kroonini m², räägib Aedna. Suuri summasid on valmis maksma ka välismaalased. «Neid vaimustab vanalinna aura, millega meie inimesed on juba harjunud,» lisab ta.

Kaasiku advokaadibüroo uued ruumid asuvad RETi kvartalis. Alustasime ruumide otsimist õigel ajal. Kui oleks veel mõni kuu viivitanud, oleksime ruumidest ilma jäänud. Nüüd polegi RETis enam eriti büroopindu saada, räägib Kaasik.

Kaasik lisab, et uute ruumide puhul ei hakanud nende büroo enam rentimisega vaeva nägema, vaid ostis ruumid. Miinimumtasu on RETis 220--230 kr/m². Tegin lihtsad arvutused ja leidsin, et nelja aasta eest oleksin maksnud sama summa, mille maksin nüüd terve korruse eest, selgitab Kaasik.

Endanimelise kinnisvarabüroo omanik Hillar Viks on õnnelik, et pääses kesklinnast Sakala keskusest minema õigel ajal. «Esimene ruum, mille leidsime, võeti meilt ära. Siis saime teise ruumi, milles oli sotsialismiaegne roosa tapeet ja maitsetu põrandakate. Teadsin kohe, et jääme sinna vaid ajutiselt,» selgitab Viks.

«Kõige hullem oli see, et Sakalas ei tohtinud bürood reklaamivat plakatit ka välja panna, sest president korraldas seal oma vastuvõtte. Teine probleem oli Valika oma parkimiskorraldusega. Ükski inimene ei jaksa lõpmatult ennast autost välja küünitada ja sente pilusse toppida ja kellel neid ikka kilode kaupa taskus vedeleb,» nendib Viks.

Uusi ruume otsides pidas Viks oluliseks, et oleks parkimisvõimalused. Nüüd asubki tema büroo tasulisest parkimisalast väljas. Uute ruumide renoveerimine läks Viksi sõnul maksma 7000 krooni ruutmeeter. Praegu maksab Viks oma 37 m² eest kuus 6300 krooni.

Aedna kinnitusel soovivad kliendid järjest enam Pärnu maantee seda osa, kuhu jääb kommivabrik Kalev. Nõutavad on ka Liivalaia, Tartu mnt, Narva mnt piirkonnad. Hinda tõuseb Tallinna Panga uus hoone, Roosikrantsi uus ehitis, kuigi seal on samuti parkimisega probleeme. Jätkuvalt nõutakse pinda RETi kvartalis.

Vanalinn jääb tulevikus eelkõige ikkagi kaubanduspiirkonnaks, osad rajavad sinna elamispinnad ja mõned üksikud bürood jäävad alles, prognoosib Aedna.

Kinnisvaraekspertide väitel tõusevad büroopindade hinnad kesklinna ümbruses sel aastal 5--6%. Renditasu kasvu keskuseks on sadama piirkond ja Pärnu maantee Liivalaiast Vabaduse puiesteeni. Ka peaks prognooside järgi tõusma rendihinnad Mustamäe ja Nõmme kandis, sest selles piirkonnas on endisi suuri kontorihooneid, kuhu on hõlbus bürood rajada.

Kuid Pro Konsultatsioonide tegevdirektor Mait Raava ütleb, et ettevõte ei kavatse vanalinnast lahkuda, vaid otsib hoopis sinna suuremaid ruume. Transpordiküsimus ei ole Raava arvates kõige olulisem. «Tihti ei saa inimesed ka teatri juurde autoga. Ega nad seepärast teatris käimata ei jäta,» nendib Raava. Rendihindu Raava ei avalikusta ja lisab, et kõik sõltub äriläbirääkimistest.