Illar Hallaste -- tegija poliitikas ja äris

- Sündinud 6. mai 1959 Kohtla-Järvel

- Õppis Kohtla-Järve 4. 8klassilises koolis, hiljem TSIKi Otepää filiaalis

- Lõpetas 1977 Kohtla-Järve kaugõppekeskkooli

- Astus 1977 TRÜ õigusteaduskonda, eksmatrikuleeriti 1979

- Lõpetas 1982 usuteaduse instituudi

- 1982 Palamuse koguduse õpetaja

- 1983--1988 Torma koguduse õpetaja

- 1988--1993 Kadrina koguduse õpetaja

- Alates 1990. a ülemnõukogu liige

- 1992--1995 riigikogu liige

- 1995 lõpetas TRÜ õigusteaduskonna

- 1996 avas omanimelise õigusbüroo

Poliitiku karjäär lõppes Hallastele kaks aastat tagasi, kui ta otsustas riigikogu valimistel kandideerimisest loobuda. «Otsustasin kasutada aega, mis kulunuks valimiskampaaniale, hoopis õpingute lõpetamiseks,» jutustab kaks suve tagasi Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Hallaste. Otsust mõjutasid Isamaa lõhenemise põhjustanud tüli Mart Laariga ja auto- ning majaostuga ajakirjanike huviorbiiti sattumine.

Hallaste meenutab, et korruptsioonisüüdistuse hajutamiseks avalikustas ta alla miljoni kroonise Ühispanga laenu aastaintressi (24%), millega rikkus pangaga sõlmitud konfidentsiaalsuse lepet. «Püüdsin ennast kaitsta minu jaoks ebaõiglaste ja absurdsete süüdistuste vastu, pank aga pahandas minu peale,» selgitab ta. Tänaseks on pangalaenuga eluaseme muretsemine normiks muutunud ja Hallaste perel on elamine, kust enam kolima ei pea. Hilisemaid võimalikke laene Hallaste ei kommenteeri. Illar Hallaste sai Standardi aktsionäriks

Viimati sattus Hallaste ajakirjanduse veergudele mõni nädal tagasi, kui mööblitootja Standardi aktsiate ostja. Viis aastat tagasi viis Illar Hallaste Saksamaalt ostetud sõiduauto BMW kokku ASi Standard juhi Enn Veskimäega. Sel ajal üritas riigile kuuluvat Standardit erastada Rootsi kontsern IKEA, kes nõudis ettevõttelt ka nõukogude ajal tarnitud seadmete eest Moskvast saamata raha tasumist. IKEA nõuet toetas väliseestlasest erastamisettevõtte direktor Jaan Manitski.

Tollal ettevõtte erastamist kavandanud Veskimägi vajas kontakti, et hinnata võimalusi IKEA kõrval. Selleks sõitis ta Toompeale ning vaatles riigikogulaste autoparki, kus Ladade seas torkas silma Isamaa fraktsiooni esimehe Illar Hallaste BMW. «Teadmata, kelle oma, mõtlesin, et see mees peab olema tegija,» meenutab Veskimägi. Pärast riigikogu tööpäeva lõppu sõitis ta BMW-le järele ja andis pärast Piritat märku peatumiseks. «Olen Veskimägi ja tahan rääkida Standardist,» olid tervitussõnad.

Hallaste tõdeb, et see lugu on juhtunud, kuigi see ei olnud esimene kohtumine. «Aktiivseid inimesi väga palju ei ole ja paratamatult mõnel vastuvõtul kokku puututakse,» lausub ta. Küll aga oli esimest korda jutuks Standard, kinnitab Hallaste.

Küsimusele, kas Hallastel oli vaja mõjutada Laari või valitsust vältimaks Standardi erastamist IKEA poolt, teeb Hallaste ühemõttelise käeliigutuse diktofoni suunas. «Korraks,» tähendab ta. Hallaste selgitab, miks Laari tagatoas arutatust ei räägita, kuid kinnitab, et tema roll on selgelt üle tähtsustatud.

Sel kevadel sai omanimelise õigusbüroo juhatajast Illar Hallastest 3% osalusega Standardi aktsionär. Kahtlusi, et aktsiad müünud Liivi Vassar oli variisik poliitik Hallastele, proovib jurist Hallaste hajutada lausega, et on lihtsalt püüdnud nii palju, kui oskab, Standardit nõustada.

Majandusõiguses hästi orienteeruvat Hallastet vajasid Standardi omanikud ka eelmisel aastal erimeelsuste lahendamiseks osanike ringi lisandunud Skandinaavia investeerimisfondiga Baltic Investment Fund. Hallaste ettepanekul toodi Standardi nõukogusse toeks ka fondi esindajatele autoriteetne riigiametnik -- tollane rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, kes on täna ka Standardi nõukogu esimees. Pant oli sel ajal muuhulgas ka Eesti Merelaevanduse nõukogu esimees. Tänaseks on Pant ministeeriumist Ühispanga initsiatiivil lahkunud Merelaevanduse ja Ühispanga tütarfirma osalusega laevandusfirmasse Hansatee.

«Standardi aktsiad ostsin normaalse hinnaga,» teatab Hallaste. Seda, kas vastab tõele, et normaalne hind oli aktsia nimiväärtus ehk kümme krooni, ta ei kommenteeri. Börsi vabaturule mineva Standardi aktsia hinnaks on maaklerid pakkunud 800 krooni. Küsimusele, kuidas leida isik, kes on nõus aktsiaid enne börsile minekut ja sellega kaasnevat aktsia hinna tõusu normaalse hinnaga müüma, reageerib Hallaste tuba täitva naeruga.

«Kas saab kedagi süüdistada, et ta on hea tehingu teinud?» küsib ta seejärel kaval tuluke silmis. Lisaks Standardi aktsiatele on Hallastel ka Ühispanga ja alkoholitootja Remedia aktsiaid. Viimases ettevõttes on ta ka juhatuse liige. «Arvan, et sellega asi tulevikus ei piirdu, sest aktsiate ost ja omamine annab head tulu,» teatab ta.

Talle Standardi aktsiad toonud BMW müüs Hallaste kaks aastat tagasi maha kallimalt, kui omal ajal Saksamaalt ostis. «Nii et oli hea ost, kuigi ajakirjandus sõimas,» lisab ta mõnuga. Praegu sõidab Hallaste Nissan Maximaga ja leiab, et see on isegi parem kui BMW.

Kogemused poliitikast on Hallastele kindlasti väga kasulikud äris, leiab Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson. «Selge, et vaidlustest riigikogu saalis ja argumentidest on midagi ikka külge jäänud,» venitab Hallaste mõtlikult.

Täna tegeleb Hallaste õigusbüroo Hallaste enda sõnul ettevõtete majandustegevuse igasuguse nõustamisega. Kolme inimese büroo algusaegadel keskendus Hallaste äriregistrile ja sellega seonduvale. «Aidates ühel firmal enne büroo avamist äriregistrisse kandmiseks dokumente ette valmistada, nägin, et see on keeruline, kui ei ole varem tegelenud,» sõnab ta. Äriregistrisse oli Tallinnas esimese poole aasta jooksul 40 000 ettevõttest kantud ainult mõnisada ettevõtet. «Kõik nad vajavad seda teenust,» lausub ta.

Suhtlemine äriregistriga algas Hallastel 1995. aastal Eesti Merelaevanduse juristi Heiki Lindpere poolt erastatud ASi Tormilind registreerimise takistuste kõrvaldamisest. Mitu aastat ka Eesti Merelaevanduse haldusnõukogus viibinud Hallaste räägib, et Merelaevandusele kuulunud Tormilinnu aktsiatega erastatud Pärnu tervisekeskus Viiking oli Tormilinnu filiaal, millist ettevõtluse vormi ei ole kunagi olnud. Hallaste ülesanne oli tema enda sõnul ühendada bilansid seadustega kooskõlas. Samal ajal tegeles Hallaste ka volikirja alusel Tormilinnu muude osade, näiteks hotelli Neptun, müügiga.

«Merelaevanduse nõukogus jättis Hallaste asjaliku ja hakkaja inimese mulje,» iseloomustab Heiki Lindpere.

Nelja aasta tagune Illar Hallaste konflikt Mart Laariga oli aga saatuslik nii erakonnale kui omavahelistele suhetele. Koos Hallastega lahkusid Isamaa fraktsioonist ka tema asemikud Heiki Kranich ja Indrek Kannik, kes riigikogus uues kuues jätkavad.

Osa poliitikuid väidab, et nõiajahi Hallastele algatasid majandusringkonnad, vältimaks Liviko direktori Udo Themase ja teiste riigiettevõtete juhtide väljavahetamist. Ka see on võimalik, kuigi mul ei ole fakte, kommenteerib Hallaste. «Aga Themase vabastamine oli üks probleem, kus mõned poliitikud ei järginud seda, mida nad olid eelnevalt lubanud,» venitab ta mõtlikult iga sõna hoolega kaaludes.

Mart Laar keeldub resoluutselt meenutama aega, kui Hallaste fraktsiooni juhtis. «Olime kunagi sõbrad ja ei tahaks halvasti öelda, aga midagi head ei ole kahjuks öelda,» selgitab ta.

Lahkarvamused tekkisid puhtalt poliitika pinnal, arvab Hallaste. Tema sõnul on tal kahju, et Isamaa lõhenes ja Laar ei nõustunud erakonna päästmiseks tagasi astuma ning jätkama välisministrina Jüri Luige valitsuses.

Isamaaliidu tänase liidri Toivo Jürgensoni sõnul ei leidnud ta põhjendust parempoolsete lahkumisele. Samas kinnitab ta, et konflikti üks põhjus oli Laari pehmus valimisloosungi plats puhtaks elluviimisel, mida Hallaste ja Kaido Kama jõuliselt peale surusid.

Hallaste väitel oli plats puhtaks hea valimisloosung, mille teostamiseks jäi kas oskusi või tahtmist väheseks. «Majanduselus oli see üks puudus ja seda oleks tulnud teha kohe pärast võimule tulemist,» selgitab ta.

Hallaste armastab raha ja raha Hallastet, on teda iseloomustatud ja väidetud ka, et konflikt Laariga tekkis partei raha pärast. Mart Laari kinnitusel ei olnud Hallaste ainus erakonnale raha otsija. «Aga kindlasti oluline,» täpsustab ta.

Hallaste reageerib küsimusele, kas konflikti põhjustas raha, välkkiirelt. «Ei,» tuleb kui kuulipildujast. «Ei, päris kindlasti mitte,» kordab ta. «Ei saa öelda, et minu osa erakonna rahastamisel oleks suur olnud,» lisab ta.

Jalgpalliringkonnad on veendunud, et poliitikute tulek klubi Flora juhtkonda on seotud riigiettevõtete toetusega Isamaale jalgpalliklubi kaudu. Flora presidendina näidati rahvale massiüritustel Laari, rahastamisega tegeles tänaseni jalgpallile truuks jäänud Indrek Kannik, staadionil saatis teda tihti Hallaste.

Vastuseta on jäänud küsimus, miks toetas Florat miljoni krooniga näiteks Tallinna Sadam, kelle oma meeskond mujalt raha otsima pidi. «Valitsus pani kokku haldusnõukogu, viimane otsustas sponsorluse,» kommenteerib Tallinna Sadama tänane finantsdirektor Sandor Liive.

«Ma ei tea, et Flora oleks toetanud Isamaad,» vastab Hallaste. «Keegi ei heida ette Eesti Pangale, et toetati Erika Salumäed, ja keegi ei arva, et Eesti Pank oleks selle tõttu muutunud Keskerakonna ripatsiks, kui Salumäe Keskerakonda astus,» väitleb Hallaste. «Selliseid seoseid luua on väga kunstlik,» hoiatab ta.