Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksusoodustusi ei tule
Kõige olulisem erinevus Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsusprogrammide vahel on, et Vähi lubas ettevõtete tulumaksu vähendamist 15 protsendini, Siimann lubab ettevõtete tulumaksu kaotada ainult piirkonniti.
Siimanni valitsusprogrammi üks konkreetsemaid lubadusi on sõlmida uus memorandum rahvusvahelise valuutafondiga (IMF).
Valitsuse põhieesmärk on tagada 4--5% majanduskasv aastas ja hoida aastane inflatsioon 12% piires, on kirjas vastses valitsusprogrammis.
Eesti majanduspoliitika alustaladeks jäävad valitsusprogrammi järgi konservatiivne rahapoliitika, liberaalne väliskaubanduspoliitika ja majandusarengut soosiv maksupoliitika. Üldist maksukoormuse tõusu lubab valitsus vältida.
Kulude paremaks kontrollimiseks lubab valitsus vähendada eelarveväliste fondide ja krediidifondide arvu.
Maksupoliitika osas lubab valitsus jätta üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu praegusele tasemele, jätkata aktsiisimaksude osakaalu tõstmist ja otseste maksude osakaalu vähendamist riigieelarves.
Alkoholiaktsiisi laekumise parandamiseks kaalub valitsus maksumärkide rakendamist.
Transiidi arengu soodustamiseks lubab valitsus luua vabasadamad ja kaupade jaotuskeskused. Kaupade konkurentsivõime tõstmiseks tahab valitsus käivitada riikliku innovatsiooniprogrammi.
Uute seadustena lubab valitsus esitada riigikogule rahapesuvastase seaduse ja uimastitega võitlemise seaduse eelnõu ning töötada välja riigi alkoholipoliitika.
Peale eelmainitu kavatseb valitsus ette valmistada rahvastikuregistri ja elukoha registreerimise seaduse eelnõu.
Riigiaparaadi ülalpidamiskulud külmutab valitsus programmi järgi kuni 1999. aastani. Ka lubab valitsus välja töötada uued riigiametnike palgakorralduse alused ja saavutatud kokkuhoiu arvel tagada ametnike kvalifikatsiooni ja palga edasise tõusu.
Valitsus alustab pensionireformi esimest etappi 1. jaanuarist 1998, kujundades pensionisüsteemi ümber osaliselt personaalsetele arvetele baseeruvaks süsteemiks. Valitsus lubab välja töötada ka tulumaksuseaduse muutmise ettepanekud, mis soodustaksid erakapitalil baseeruva vabatahtliku pensionikindlustuse teket.