Kõige olulisem erinevus Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsusprogrammide vahel on, et Vähi lubas ettevõtete tulumaksu vähendamist 15 protsendini, Siimann lubab ettevõtete tulumaksu kaotada ainult piirkonniti.
Siimanni valitsusprogrammi üks konkreetsemaid lubadusi on sõlmida uus memorandum rahvusvahelise valuutafondiga (IMF).
Valitsuse põhieesmärk on tagada 4--5% majanduskasv aastas ja hoida aastane inflatsioon 12% piires, on kirjas vastses valitsusprogrammis.
Eesti majanduspoliitika alustaladeks jäävad valitsusprogrammi järgi konservatiivne rahapoliitika, liberaalne väliskaubanduspoliitika ja majandusarengut soosiv maksupoliitika. Üldist maksukoormuse tõusu lubab valitsus vältida.
Kulude paremaks kontrollimiseks lubab valitsus vähendada eelarveväliste fondide ja krediidifondide arvu.
Maksupoliitika osas lubab valitsus jätta üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu praegusele tasemele, jätkata aktsiisimaksude osakaalu tõstmist ja otseste maksude osakaalu vähendamist riigieelarves.
Alkoholiaktsiisi laekumise parandamiseks kaalub valitsus maksumärkide rakendamist.
Transiidi arengu soodustamiseks lubab valitsus luua vabasadamad ja kaupade jaotuskeskused. Kaupade konkurentsivõime tõstmiseks tahab valitsus käivitada riikliku innovatsiooniprogrammi.
Uute seadustena lubab valitsus esitada riigikogule rahapesuvastase seaduse ja uimastitega võitlemise seaduse eelnõu ning töötada välja riigi alkoholipoliitika.
Peale eelmainitu kavatseb valitsus ette valmistada rahvastikuregistri ja elukoha registreerimise seaduse eelnõu.
Riigiaparaadi ülalpidamiskulud külmutab valitsus programmi järgi kuni 1999. aastani. Ka lubab valitsus välja töötada uued riigiametnike palgakorralduse alused ja saavutatud kokkuhoiu arvel tagada ametnike kvalifikatsiooni ja palga edasise tõusu.
Valitsus alustab pensionireformi esimest etappi 1. jaanuarist 1998, kujundades pensionisüsteemi ümber osaliselt personaalsetele arvetele baseeruvaks süsteemiks. Valitsus lubab välja töötada ka tulumaksuseaduse muutmise ettepanekud, mis soodustaksid erakapitalil baseeruva vabatahtliku pensionikindlustuse teket.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele