Jüri Krafti kahtlane majaehitus

AS Kraft & Pojad ehitas Roheline Aas 18 asuvale krundile maja, kuigi seal asuval kinnistul lasus ehitamise ajal vaidlustatud tagastamistaotlus.

Jüri Krafti sõnul sai tema krundi 1993. aastal täiesti seaduslikult rendile. «Taotlesin krunti ja see eraldati mulle,» rääkis ta. «Ma isegi ei teadnud, kus pagan see Roheline Aas asub,» väitis Kraft.

Käesoleva aasta alguses ostis Kraft riigilt ka 800 ruutmeetrit maad, kuigi kohtuvaidlus nimetatud kinnistu ümber kestis. «Maa on minu ja varsti võib majja sisse kolida,» ütles Kraft.

Ivo Mäggari sõnul on talle suurt ülekohut tehtud ja praegune linnavalitsus on seda ka tunnistanud. «Minu advokaat valmistab ette materjale, mis esitatakse linnavalitsusele,» rääkis ta. «Soovin, et linnavalitsus maksaks mulle kinni tekitatud kahju nii hoonete lammutamise kui aia rüüstamise eest. Hüvitus tuleb mulle välja maksta kroonides, EVPdega ma nõus ei ole.»

Aadressil Roheline Aas 18 asus Peeter I lähikondlase krahv Apraksini suveresidents. 1917. aastal sai kinnistu päranduseks krahvi suguvõsa viimane esindaja Pelageja Apraksina-Franz. Viimane elas kuni surmani Eestis.

1946. aastal tegi Apraksina-Franz testamendi, milles ta pärandas kinnistu oma hooldajale Karoline-Laurette Sassile. Apraksina surma järel asus Sassi pärandvara valdama. Elamu riigistati 1952. aastal.

Testamendi järgi oli Karoline-Laurette Sassi esimese astme pärijal Ivo Mäggaril õigus hoone endale taotleda.

Mäggar esitas 1991. aastal taotluse hoone tagasi saada ja esitas ka vajalikud lisadokumendid, kuid linnavalitsusest tuli eitav otsus. Põhjenduseks toodi Mäggari mittekuulumine pärijate ringi.

«Hakkasin arhiivist vajalikke dokumente otsima, kuid hooldusleping oli kaduma läinud,» rääkis Mäggar. «Õnneks leidsin Apraksina-Franzi testamendi.»

Mäggar esitas 1995. aastal hagi kohtusse. Kohus otsustas sellel kevadel, et vara kuulus tõepoolest taotleja vanaemale. Seega oli Mäggaril esimese ringi pärijana õigus nendele hoonetele.

Aastal, kui Mäggar kohtuasja algatas, põles tühjaksjäänud maja mitmel korral ja 24. mail 1995 kandis linnavalitsus hoone linna bilansist maha. Hoone lammutati kaks päeva linnapea kohustusi täitnud endise kesklinna vanema Jüri Oti korraldusel. Tühjaks jäänud krundile hakkas elumaja ehitama Jüri Kraft.

«Jäägu see Krafti südametunnistusele, kui palju ta ehitusloa saamise eest maksis,» ütles Ivo Mäggar. Jüri Krafti sõnul pole ta Jüri Otiga krundi asjus kokku puutunud ega altkäemaksu andnud.