25 mai 1997

Mõisaküla ettevõtlus hääbumas

Keskpäeval on Mõisaküla linnake tühi. Südalinn koosneb viiest paneelmajast, neljast poest, restoranist ja koolimajast. Linna lõppu ja algust ei tähista ükski viit, eeslinnast saab sujuvalt karjamaa. Aedlinna iga hoovi ehib traktor ja vagunidepoost pärit konteiner.

«Piinleme, vireleme,» ütleb napisõnaliselt kesklinna kaubamaja ja restorani omanik Agu Allikivi. Paneelelamus elav Allikivi märgib, et erastatud neljatoalise korteri soojaarve on tuhat krooni kuus, sellele lisanduvad vesi, elekter ja telefon.

«Ega ma kodus magagi, töötame naisega 24 tundi. Sissemurdmine on igapäevane asi. Signalisatsioon on kallis ja kordnik elab Õisus, siia juhtub harva,» räägib Allikivi.

Mõisaküla linnapea Arvids Tisleri lapsepõlvekodu on Mõisaküla lähistel Lätimaal. Varem töötas ta miilitsa, politseiniku ja aselinnapeana. Südameasjaks peab ta maareformi läbiviimist ja kiriku ehitamist.

Tisler saab palka 3500 krooni kuus. Liiklusvahendina kasutab ta liisitud uut ametiautot Fiat Brava. Mõisaküla koolilapsi transportiv ja kaubandusega tegelev OÜ TaxTrans aastakäibega 60 000--70 000 krooni kuulub Tisleri abikaasale. Mõisaküla volikogu juhib kohalik maksuametnik Ilona Eensalu.

1342 Mõisaküla elanikust on pooled tööealised. Linnapea Arvids Tisler kinnitab, et Mõisakülas on suudetud tagada 95protsendiline tööhõive. Enamik inimesi töötab teeninduses. Koolis, lasteaias, raamatukogus, ambulatooriumis, kultuurimajas, linnavalitsuses ja saunas maksab töötajatele palka riik. «Pensionärid elavad hästi, nende sissetulekud on suuremad kui paljude palk,» möönab linnapea.

Vildaka planguga piiratud tööstuspiirkonnas asuvad Eesti Talleksile kuuluvad AS ET Mõisaküla, AS ET Puit ja Edelaraudtee Mõisaküla vagunidepoo. Kümnehektarilisel maal on koormate viisi vanarauda, palgivirnad ning lagunenud tööstus- ja kontorihooned. Tööstuspiirkonnas on tööl 160 inimest.

Eesti Talleksi puidutöötlemise projekt algas neli aastat tagasi. Toodetakse liimpuitplaate. Nelja aasta jooksul on investeeritud 4,8 mln krooni, et välja ehitada tootmisruumid ja soetada tööpingid, teatab ET Puidu peadirektor Heros Kressa. Iga nädal Tallinnast 200 km kaugusele sõitev Kressa leiab, et raskustes vaevlevast projektist loobumiseks on liiga palju kulutusi tehtud. Krediidiinfo andmetel on ettevõttel riigivõlga 241 583 krooni.

«Probleemid on nagu kõigil Eesti tööstusettevõtetel,» ütleb Kressa. Ta ei välista, et AS ET Puit lõpetab tootmise Mõisakülas ja jätkab kusagil mujal. Praegu on Mõisaküla projekt seotud lepingutega, mis lõpevad 2000. aastal.

30-le ET Puidus töötavale mehele maksab ettevõte kuupalka kuni 2000 krooni ja lisapreemiaid. «Edukuse kunst on tänapäevases tehnoloogias ja kvalifitseeritud tööjõus. Kohalike hulgast on oskustega inimesi raske leida,» ütleb Heros Kressa.

AS ET Puit on ainsa kohaliku ettevõttena kahel viimasel aastal kasumis olnud.

Peamiselt ekskavaatoreid tootva ET Mõisaküla tehnikadirektor Ants Männik teatab, et 86 töötajaga ettevõtte 1996. aasta netokäive oli 9,5 mln krooni ja kahjum 413 000 krooni. Üle poole toodangust läheb ekspordiks Poola ja Leetu. Peamisele eksportartiklile, kraavikett ekskavaatoritele, tulevad ostjad ise järele. Männiku arvamusel transiitteede puudumine piirkonnas importijate huvi ei kahanda.

Ants Männik arvab, et hääbuvat tööstust on võimalik jalule aidata. AS Edelaraudtee peakorteriga peetakse läbirääkimisi, et tulevikus hakata Mõisakülas ehitama mootorvaguneid. Projektis osaleksid Mõisaküla vagunidepoo ja AS ET Mõisaküla.

Plaani järgi jääks peatöövõtjaks AS Edelaraudtee ning eesmärk on kindlustada kohaliku vagunidepoo töötajaid tööga. 6. mail 1997. a ASile Edelaraudtee lähetatud kirjas kinnitatakse, et nõusoleku tootmiseks on andnud Eesti Talleksi juhatuse esimees Andres Sarri ja endine teede- ja sideminister Kalev Kukk.

Mõisaküla linn on tekkinud endistele talumaadele. 220ha linnas kuulub erastamisele 8 protsenti maast, ülejäänud on riigi maa. Kolmandik eraüksustest on katastriraamatusse kantud.

«Erastamine on hästi käima läinud. Ootel on kümme toimikut, mitte rohkem,» nendib Tisler. Seitsme linnavalitsuse ametniku hulgas pole maakorraldajat, seda ametit peab linnapea.

Ükski juriidiline isik pole maa erastamise taotlust esitanud. Volikogu on keelanud erastada kohalike kaupluste ja söögikohtade ruume. Väikeettevõtjad maksavad renti 7--10 krooni ruutmeeter.

Ehitustööd käivad linnakeses kolmel objektil. Eesti evangeelse luteri koguduse puukirikut ehitatakse möödunud aastast. Kultuurimajas korraldatakse sisetöid ja kooli renoveerimine algab suvel.

Puukiriku ehituseks eraldas riik hasartmängumaksust 300 000 krooni, 80 000 krooni koguti annetustest. Eelmine kirik põles maani maha 13 aastat tagasi.

«Meist võib saada veel Riia eeslinn,» on linnapea optimistlik.

Selle aasta märtsis hakkas majandusministri Jaak Leimanni otsusega monofunktsionaalsete asulatega, kuhu kuulub ka Mõisaküla, tegelema siseministeerium.

Valitsus eraldas arenguprogrammi väljatöötamiseks 4 miljonit krooni. Kuid puudub analüüs, millises kriisisituatsioonis üks või teine piirkond on. Puudu on ka arenguprojektid, kinnitab siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakonna ametnik Helen Haab.

Millal Mõisaküla arengukava valmis saab, ei oska ta öelda.

Hetkel kuum