• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärimisel saab koos varaga kaasa kadunukese võlad

    Sellest aastast hakkas kehtima uus pärimisseadus, kuhu viidi sisse vanas, nõukogudeaegses pärimisõiguses tundmatud mõisted ja seisukohad.
    Pärimise aluseks on seadus või pärandaja viimne tahe, mis avaldatakse testamendi või pärimislepinguga.
    Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole jätnud järele kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seadusejärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja sugulased, kes pärivad kolmes järjekorras.
    Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ning kolmanda järjekorra pärijad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased.
    Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku. Kui esimese ja teise järjekorra sugulasi või vanavanemaid pole, saab kogu pärandi abikaasa.
    Seadusejärgsele pärimisele tuleks eelistada pärimist testamendi järgi. Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib omakorda olla notariaalselt tõestatud või notari kätte hoiule antud.
    Lisaks sellele võib testaator anda notarile hoiule kinnises ümbrikus oma viimse tahte avalduse. Selle kohta koostab notar dokumendi, millele mõlemad alla kirjutavad.
    Võib ka ise teha koduse testamendi, millele testaator alla kirjutab vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul. Ka tunnistajad kirjutavad testamendile alla, kuid nad ei pea seejuures teadma selle sisu. Tunnistajaks ei tohi olla isik, kelle enda, sugulase või abikaasa või selle sugulase kasuks testament tehakse.
    Pärandajal on õigus teha testament ka ilma tunnistajateta, kirjutades selle omakäeliselt. See kaotab aga kehtivuse, kui testamendi tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja pärandaja ise veel sel ajal elab.
    Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isikuga ja selles määratakse, kes saab pärijaks. Lepingus võib ette näha ka teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi saamisele.
    Lepingujärgne pärija ei omanda pärandaja eluajal õigusi tema varale.
    Pärimislepingut ei või hiljem ühepoolselt muuta, v.a siis, kui isik, kelle kasuks leping tehti, paneb toime kuriteo pärandaja, tema abikaasa või sugulase vastu.
    Kuna pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud, peab ka lepingu muutmine või lõpetamine olema notariaalselt vormistatud.
    Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa, on neil õigus pärandi sundosale.
    Pärijal on õigus pärandit vastu võtta või sellest loobuda. Tuleb aga silmas pidada, et pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ja vastupidi. Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud kümme aastat.
    Enne otsuse langetamist on õigus teada saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi või pärimislepingu sisu kohta.
    Pärijatel tuleb silmas pidada, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle ka kõik pärandaja õigused ja kohustused (v.a need, mis olid oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna). Võib tekkida olukord, et kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks, on pärija kohustatud tasuma need oma vara arvel.
    Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, on pärandvara nende kaasomandis. Sel juhul nad valdavad, kasutavad ja käsutavad pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist.
    Pärandvara jagatakse vastavalt iga pärija osale nende omavahelisel kokkuleppel. Vaidluse korral jagab selle pärijate nõudel kohus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: stopp välistööjõuga skeemitamisele!
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.