Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ajalugu avita!
Pimesi euroliidu poole jooksvate Eesti poliitikute tiivad on järjekordselt kärpida saanud. Aksioomina võetud Euroopa Liitu astumine on seoses viimati Saksamaa välisministri Klaus Kinkeli välja öeldud ELi ja NATO niinimetatud kattuva laienemise ideega tõsiselt kahtluse all. Saksamaa kui Euroopa Liidu rikkaima riigi arvamus on liidu laienemisel teadupärast üks otsustavamaid. On ju tema põhiline maksja ja seega ka muusika tellija. Läinudneljapäevases Eesti Päevalehes leiab Enn Roose, et Saksamaa ja Helmut Kohli seisukohast tuleb oma seljataguse kindlustamiseks tõmmata mõlemasse ühendusse esimeses järjekorras kunagiste Saksa ja Austria-Ungari keisririigi idapoolsed alad.
Äripäev on alati olnud seisukohal, et Eestil tuleks eelkõige üles ehitada tugeva majandusega rahvusriik ja seejärel hakata vaatama, kas ühineda või mitte. Lootusetud eurofanaatikud võiksid aga presidendil soovitada Kohlile meelde tuletada kunagist seitsetsadat aastat. Äkki aitab.