Tabelist on näha, et tarneklauslid on jagatud nelja rühma. Rühma nimeks on rühma kuuluvate tarneklauslite esitäht. E-rühmas on ainult üks tarneklausel -- EXW. Rühma iseloomustab, et ostja peab kaubale müüja territooriumile järele tulema. Kaubaga seotud kulud ja risk lähevad müüjalt ostjale, kui müüja on kauba ostjale kättesaadavaks teinud.

F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale.

C-rühma kuulub neli tarneklauslit. Põhivedu on tasutud, st müüja peab sõlmima veolepingu kauba veoks sihtkohani ostja maal ja kandma sellega seotud kulud. Kõik ülejäänud kaubaga seotud kulud, samuti kauba kadumise ja kahjustamise risk lähevad müüjalt ostjale üle müüja maal siis, kui kaup antakse vedajale üle. Kahjuks on meie eksportööride-importööride ja vedajate hulgas üsna levinud eksiarvamus, et CFRi, CIFi, CPT ja CIPi puhul kannab müüja vastutust kauba eest (riski) kuni sihtkohani.

D-rühma kuulub viis tarneklauslit. Müüja kohustus on kaup kohale tuua ja kanda kõiki kaubaga seotud riske ja kulutusi kuni sihtkohani.

Oluline on teada, et geograafilise punkti nimi, mis tarneklausli järele kirjutatakse, on E-, F- ja D-rühma tarneklauslite puhul tarnekoht, kus kaubaga seotud riskid lähevad müüjalt ostjale üle. C-rühma tarneklauslite puhul ei ole see tarnekoht, vaid sihtkoht, milleni müüja on veolepingu sõlminud. C-rühma puhul toimub tarne müüja maal siis, kui kaup antakse vedajale üle.