4. juuni 1997
Jaga lugu:

Majandusmeestelt hea majanduskasvu prognoos

Eesti Panga analüütik Teet Rajasalu ütles, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) võib tänavu kasvada kuni seitse protsenti. Eesti Panga ametlik seisukoht on, et käesoleva aasta majanduskasv on viis protsenti.

«Selle aasta esimene kvartal on Eesti majandusele olnud väga edukas ja SKP on kasvanud kindlasti rohkem kui seitse protsenti,» ütles Rajasalu BNSile. «On selge, et kõik kvartalid aastas ei kujune nii edukaks ja seega jääb SKP kasvuprotsent aasta lõpuks ilmselt viie ja seitsme vahele.»

«Mina olen kogu aeg arvanud, et majanduskasv ei saa olla aeglasem kui viis protsenti ja peaks olema kusagil kuus-seitse protsenti,» ütles ajalehe Eesti Ekspress peatoimetajana töötav endine Hoiupanga tippspetsialist Aavo Kokk. Sama arvamust jagas ka Hansapank Eesti direktor Indrek Neivelt.

«See on kergelt optimistlik, aga üle pingutatud prognoos veel ei ole,» kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju.

«Kas majanduskasv sellel aastal seitsme protsendi peale tuleb, ma natuke kahtlen, aga üldiselt üle viie võiks ta tulla küll,» lausus tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk.

Riigikogu liige, endine majandusminister Andres Lipstok avaldas arvamust, et SKP kasv Eestis on sellel aastal 5,5--6 protsenti. «Rajasalul on õigus, sest esimese kvartali numbrite järgi jookseb asi kenasti, aga ma arvan, et kogu aasta seitsme peale ei tule,» märkis Lipstok.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur prognoosis, et sellel aastal jääb Eesti majanduskasv viie-kuue protsendi piirile. «Kui võrdleme möödunud aasta esimest kvartalit selle aasta esimese kvartaliga peame tegema ühe reservatsiooni, sest möödunud aasta esimene kvartal kujunes külma talve tõttu väga halvaks,» lisas Vitsur.

Teistest skeptilisem on audiitorfirma Price Waterhouse konsultant Hardo Pajula. Ta soovitas SKP kasvu näitavaid ametlikke numbreid mitte väga tõsiselt võtta.

Pajula sõnul vähendab Eesti majanduse kasvutempot jooksevkonto puudujäägi kasv.

«Selle taustal arvan, et majanduskasv on natuke aeglasem kui möödunud aastal,» lausus Pajula. «Stabiliseerimisprogrammi loogika peaks olema pigem selline, et esimestel reformiaastatel on kiire majanduskasv ja sedamööda, kuidas inflatsiooni tulemusena tugevneb krooni reaalkurss, kasv pidurdub.»

Aavo Kokk avaldas arvamust, et midagi üllatavat Eesti majanduses käesoleva aasta teisel poolel ei juhtu. «Ise oletan, et varsti peaks hakkama ilmnema, et väliskaubanduse defitsiit väheneb,» sõnas Kokk.

Investeeringud, mida on Eestisse tehtud, peaksid Koka sõnul hakkama oma tasuvusaja poolest juba vilja kandma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum