Otsustasime kinnitada täiendavad investeeringud pärast ettevõtte allüksuste äriplaanide esitamist, ütles Viisnurga finantsdirektor Andrus Aljas. Juhatus vajab investeeringute otsustamiseks äriplaane, mille järgi saab arvutada ka tasuvusaega, lisas ta.
Praegu jääb emissiooniga ettevõttele laekunud raha kontsernikontot tasakaalustama, teatas Aljas. Kuna suvel on Viisnurga tehaste vajadus suurem kui müügist laekuv raha, hoiame sellega konto tervikuna plussis, märkis Aljas.
Aljase sõnul säästab Viisnurk emissioonist laekuva raha hoidmisega kontsernikontol arvelduskrediidi intresside pealt makstava tasu, mis ulatub 90 000 kroonini kuus.
Emissiooniga laekunud rahast plaanis peamiselt suuski ja kiudplaati tootev Viisnurk 4 miljonit krooni suunata käibekapitali suurendamisse, 3,6 miljoni krooni eest osta seadmeid vabrikutele, 2 miljoni krooniga ehitada soojustrass ning 1,4 miljonit kasutada lühiajalise pangalaenu tasumiseks.
Mais toimunud emissoonil väljastas Viisnurk 90 000 uut aktsiat märkimishinnaga 130 krooni. Emissioonitulu oli 11,7 miljonit krooni, kulu emissooni korraldamisel oli pool miljonit krooni.
Möödunud neljapäevast Tallinna väärtpaberibörsi lisanimekirjas noteeritud Viisnurga aktsia eilne sulgemishind oli 218 krooni, aktsiaga tehti tehinguid 800 000 krooni eest.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.