Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu laiendab vabamajandust
Klaipeda vabamajandustsooni loomise ühe algataja, linnapea Eugenius Gentvilase sõnul on Klaipeda vabamajandustsoonis tööle asunud esimene ettevõte, Siemensi tütarfirma Baltijos automobiliu technika, mis valmistab kõrgepingejuhet Renault' automootoritele.
Klaipeda vabamajandustsooni suurus on 205 hektarit ja see tahetakse kolmes järgus välja ehitada 15 aasta jooksul. Esimene järk lõpeb 1998. aasta kevadel ja selle ajaga võetakse kasutusele 30 hektarit.
Peale Siemensi tütarfirma hakkab vabamajandustsoonis peagi tööle ka tubakavabrik Philip Morris. Teises järgus lisanduvad neile Ameerika metallurgiaettevõte Penninox ja Korea elektroonikafirma Gold Star-LG Electronics.
Klaipeda vabamajandustsooni aktsionärid on Klaipeda arengugrupp, Baltic Fund, Klaipeda linna- ja rajoonivalitsus ning piirkondlik kaubandus- ja tööstuskoda.
?iauliais ei suudeta kuidagi kokkuleppele jõuda, kes peaks välja töötama vabatsooni äriplaani ning olema selle asutaja. ?iauliai linnapea Alfredas Lankauskase kinnituse kohaselt kuulub asutamisõigus firmale ?iauliu skrydis, kes peab läbirääkimisi võimalike investorite Philipsi, Baltic Fundi ja The Service Groupiga.
Kuid endine linnapea Algimantas Sejunas on kirjutanud peaministrile ametliku kirja, kus ta palub ?iauliu skrydist mitte kinnitada vabamajandustsooni asutajaks. Osa allikate teatel peab Sejunas ise vabamajandustsooni loomise üle läbirääkimisi USA konsultatsioonifirmaga Consultech.
Suve lõpul peaks lõpule jõudma ?iauliai lennujaama ajakohastamine. Kui selleks ajaks vabamajandustsoon tööle ei hakka, pakub uus lennujaam investoritele vähe huvi. Sellisel juhul tuleb valitsusel murda pead selle üle, kuidas tagasi maksta lennujaama rekonstrueerimiseks kulutatud 26 miljonit dollarit. B&B