Miks arvuti mind ei aita?

Keskmise Eesti firma arvutiseerituse tase on enam-vähem sarnane. Omatakse teatud hulka erinevas vanuses arvuteid, mis firma peakorteris on omavahel ka kaabliga ühendatud. Ladu, mis asub paar maja eemal, toob oma andmed heal juhul ketta peal, halvemal juhul tuuakse Excelist välja trükitud paberipakk. Raamatupidajad töötavad juba paar aastat arvutiga, olles selle aja jooksul vahetanud 2--3 korda tarkvara. Müügimehed ja teised paberimäärijad kasutavad massiliselt MS-Office'it (põhiliselt Excelit ja Wordi). Paberite hulk firmas on kasvanud, sest arvutiga saab igat sorti trükiseid väga lihtsalt printerisse saata. Firmal on e-mail ja mõned töötajad kasutavad seda. Tööle on võetud häkker, kelle ülesandeks on hoolitseda selle eest, et firmajuht teaks, millal tuleb megasid-gigasid muretseda, sest järjekordne versioon tabelarvutamisest ei mahu kuidagi olemasolevatesse arvutitesse.

Sellise firma juht on harjunud, et aruanne firma kuludest laekub talle kord kuus. Firma jooksvat käivet hinnatakse silma järgi väravast välja sõitvate autode pealt ja see täpsustub paari järgmise nädala jooksul arvete kokkuvõtte alusel.

Ühe raamatupidaja ülesanne on vastata telefoni teel müügimeestele, kas see või teine firma on maksnud. Samas võib firmajuht häbenemata oma konkurentidele silma vaadata -- firmas on ka infosüsteem.

«Infosüsteem» on tänapäeval sama populaarne sõna nagu «marketing». Ja kahjuks nii, nagu arvatakse, et marketing tähendab kord kuus firma poolt müüdavate toodete reklaamimist ajalehes, nii arvatakse, et ostes arvutid ja programmid on firmas loodud ka infosüsteem.

Hindamaks oma firma infosüsteemi vastake (ausalt) küsimustele ja lugege jaatavad vastused kokku. Tulemus on teie firma infosüsteemi hinne viie palli skaalas.

1. Kas te olete kindel, et teie firmas ei ole ühtegi paberit, mis trükitakse välja ainult selleks, et raamatupidajad saaksid selle pealt numbrid oma programmi toksida.

2. Kui küsida teie firma peadirektorilt kolme kõige suurema võlglase nime, kas peadirektor haarab siis telefonitoru asemel pihku hiire?

3. Kui sekretäri arvuti keeldub pilti ette võtmast ja raamatupidamise programm seiskub tundmatu veateatega, kas mõlemal töötajal on siis sama telefoninumber, kust nad abi otsivad?

4. Kas teie firma töötajad on saanud üldist arvuti kasutamise koolitust? (Raamatupidamise programmi tööpõhimõtete selgitamine ei lähe siin arvesse.)

5. Kas teie firmas on inimene, kes oskab üles lugeda kõik programmid, mida teie firma töötajad oma töös kasutavad?