• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL laieneb niikuinii

    ELi laienemise protsess algab tegelikult juba 16. juulil, kui Euroopa komisjon esitab oma analüüsi iga kandidaatriigi kohta. ELi välisministrid vaatavad sügise jooksul need riigianalüüsid läbi ning pärast aastavahetust alustab EL kandidaatriikidega läbirääkimisi.
    Kuid enne kui Ungari, T?ehhi, Poola, Eesti jt kandidaadid astuvad sammu ELi suunas, tuleb ELi senistel liikmesriikidel lahendada ELi sisemine võimu- ja mõjujaotus. Probleem tekib niipea, kui ELiga liitub enam kui kaks uut riiki, sest siis tuleb viiel suurriigil oma teisest Euroopa komisjoni voliniku kohast loobuda. Amsterdami kokkuleppe kohaselt saavad suuriigid endale kompensatsiooniks enam hääli ELi ministrite nõukogus.
    Kui ELi liikmesriikide arv küünib üle 20, siis tuleb vähemalt aasta enne seda kokku kutsuda uus valitsustevaheline konverents. Seal otsustatakse, kas hääled jaotatakse ümber või minnakse üle nn topeltenamusele.
    Tippkohtumise korraldanud hollandlased olid selle lõppedes pettunud, et neil ei õnnestunud saavutada oma ettepanekute alusel lõppkokkulepet. «Kuid sellele vaatamata oleme rahul, et ELi laienemine enam ei takerdu,» ütles Hollandi peaminister Wim Kok.
    Tööjõu vabast liikumisest tingitud immigratsiooni kasv on üks tegureid, miks ELi riigid on kartnud ühenduse idasuunalist laienemist. Saksa majandusinstituut DIW on teinud majandusministeeriumi tellimusel uuringu, kus analüüsitakse ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide elatustaseme erinevuse mõju immigratsioonile. Uuring kummutab rikaste riikide kartuse.
    DIWi hinnangul ei ületa Kesk-Euroopa vabakaubanduspiirkonnas tööjõu vaba liikumise oludes sisseränne Poolast, Ungarist, T?ehhist, Slovakkiast ja Sloveeniast aastal 2000 320 000--640 000. Kõigist assotsiatsioonilepingu sõlminud 10 riigist ei ületa aga immigratsioon 550 000--1 070 000 aastas. Aastaks 2030 langeb inimeste väljaränne Kesk-Euroopa riikidest 310 000ni.
    DIWi hinnangul moodustab aastal 2030 Kesk-Euroopa kodanike sissetulek praeguste ELi liikmesriikide kodanike sissetulekust 63,7%. Järeldus on, et elatustaseme erinevuse vähenemine vähendab immigratsiooni. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: retoorika, mis seob kõrge aktsiisi kliimaga, püsib kanajalgadel
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Investorite riskijanu on taastumas Nafta tõusis 3 aasta tippu
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Raadiohommik täis tipptegijate plaane 2022. aastaks
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Soome ekspeaminister saab prisket tasu Venemaa riiklikult pangalt
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.