Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur seitsmik + Venemaa = S8
Venemaa astumine USA, Kanada, Jaapani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia sekka on muutnud kohtumise majanduslikku päevakorda rohkem poliitilisemaks ja ka show'likumaks.
Seda näitab juba koha valik Denver, mis kunagise naftatööstuslinnana käis 1980. aastatel alla ning on tõusnud tänu USA viimaste aastate majanduskasvule jälle jalule, nüüd juba kõrgtehnoloogia abil. On ju Denver kujunenud kaabeltelevisiooniseadmete ja tarkvara tootmise keskuseks.
Denver asub Colorado osariigis, kus tööta on 3,2% aktiivsest rahvastikust, mis on väiksem kui USAs keskmiselt (4,8%), rääkimata Saksamaast (9,4%) ja Prantsusmaast (12,8%).
Eelinfo põhjal tehakse kohtumisel rahvusvaheliste finantsturgude hoolikama jälgimise ettepanek, võetakse vastu majanduskommünikee ning väljendatakse muret kaubandusbilansside suureneva tasakaalustamatuse pärast. Iseäranis puudutab see Jaapanit, mille kaubavahetuse ülejääk USAga on kasvanud kaheksa kuud järjest ning on 37,8 miljardit Eesti krooni.
Mai algul nõrgenes Jaapani jeen dollari suhtes viimase viie aasta madalaimale tasemele. Tugev dollar põhjustab väliskapitali sissevoolu Ühendriikidesse, mistõttu USA-l on vaja suurendada oma eksporditulusid.
Jaapanilt nõutakse Denveris kodumaise nõudluse stimuleerimist, kuid samal ajal manitsetakse Jaapani valitsust kulusid vähendama, et saada eelarvet tasakaalu.
Kohtumisel president Boriss Jeltsiniga tahab president Bill Clinton rõhutada Vene majandusreformide tähtsust. Ta lubab, et USA toetab maailmapanga ja rahvusvahelise valuutafondi laene Venemaale.
«Peame väga tähtsaks Vene majandusreformide jätkumist, mis on andnud juba mitmeid häid tulemusi,» kinnitas USA rahandusministri asetäitja David Lipton.
Saksamaa taotleb, et Denveris võetakse vastu otsus sulgeda T?ernobõli tuumaelektrijaam aastaks 2000.
Selleks saab Ukraina täiendavalt 700 miljonit dollarit, millest alla poole annavad G7 riigid ning ülejäänu saab Ukraina maailmapangalt ja Euroopa arengupangalt. REUTER-DI-ÄP